«On pühapäeva hommik. Ma armastan neid pühapäevaseid hommikusi tunde nende rahu ja vaikuse ja pidulikkuse pärast. On aega mõelda enda ja elu üle. Siis, korraga kostab üle selle rahu ja vaikuse kirikukella hääl. Lööb üks kell, sellele lisandub teine, siis kolmas. Nüüd ei kata ma neid kelli kuuldes enam oma kõrvu kinni nagu siis, kui olin kõik kaotanud.Inimesel, naisest ...

Inimeste ja rahvaste saatused on erinevad, ent samas ometi sarnased. Sarnased kannatuses. Vahel ristuvad kannatuse teed, vahel looklevad päris kõrvuti. Omame me silmi seda märkama? Õpime me sealt ehk midagi?Jr 29:1,4–7,10–14 Inimeste ja rahvaste saatused on erinevad, ent samas ometi sarnased. Sarnased kannatuses. Vahel ristuvad kannatuse teed, vahel looklevad päris kõrvuti. Omame me silmi seda märkama? Õpime me ...

Elada nõnda, et justkui miski ei kuulu mulle, et ma ei oma midagi. See ei ole lihtne, sest inimeses on kirg omada. Soov omada on üks liikumapanevatest jõududest. Näeme vaeva, et võiksime saada üha uusi asju. Omamise soovi peetakse mõistlikuks. Õnnelik on see, kes võib ennast võimalikult paljude asjade omanikuks pidada. Apostel aga räägib loobumisest, täpsemalt kõige meile kuuluva ...

Meie abi on palves, sest Jumal kuuleb palveid ja aitab. Vana Testamendi laulik tunnistab: «Sa vastasid mulle! Sest Issand ei pannud halvaks ega põlanud viletsa häda ega varjanud oma palet tema eest, vaid kuulis, kui ta kisendas tema poole» (Ps 22:22,25).Jk 5:13–16Meie abi on palves, sest Jumal kuuleb palveid ja aitab. Vana Testamendi laulik tunnistab: «Sa vastasid mulle! Sest Issand ei pannud halvaks ega põlanud viletsa häda ...

Eeloleval pühapäeval mõtleme kirikutes vahetegemisele inimeste vahel. Kristluse põhiküsimus on ligimesearmastus. Ligimene on iga inimene, mitte üksnes need, keda välja valime. Ligimesearmastuseta on meie usk väärtusetu (Jk 2:14-26). Kes ei suuda armastada inimest, ei armasta tegelikult ka Jumalat (1Jh 4:20). Jk 2:1-13Eeloleval pühapäeval mõtleme kirikutes vahetegemisele inimeste vahel. Kristluse ...

Kõik, mis Jumal on loonud, on hea. Kas ikka kõik on hea? Näiteks mutid, kes meie ilusad aiad oma ülesaetud mullahunnikutega ära rikuvad, või hiired ja rotid, kes teevad majapidamises palju kahju, või ebameeldivad korterielanikud lutikad ja prussakad. Me nimetame neid kahjuriteks ja võitleme nende vastu. Kogu suures looduse süsteemis on aga neilgi oma koht, näiteks kannavad nad seemneid edasi, on teistele toiduks. ...

Kirikurahvale hästi tuntud kirikupalves on sõnad: «Ära keela oma halastust ja abi neile, kes on ilmsüüta vangis.» Kes on asja eest, kes ilmsüüta – siia vahele ei olegi alati kerge selget joont tõmmata. Apostel Peetrus ei olnud kedagi tapnud, midagi varastanud ega kellegi vara kahjustanud. Ometi oli ta vangis kuueteist relvastatud mehe valve all. Peetrus pidi olema ohtlik kurjategija, kui teda nõnda ...

Paar aastakümmet tagasi jõudis vaatajateni Oskar Lutsu raamatu alusel valminud lastefilm «Nukitsamees». Filmi sündmused toimusid enamasti ühes talus, kuhu oli elama sattunud väike sarvedega metslasepoisike. Paeluva tegevustiku kõrval oli väga tähtsal kohal Olav Ehala kirjutatud filmimuusika. Üks mulle enam meelde jäänud laululõike kõlab: «Head lapsed, need kasvavad vitsata, arm ...

Enamus meist veel mäletab nõukogude aega. Vahel tundub, et see aeg oli kunagi ammu-ammu, nagu oleks see olnud painav unenägu, aga tegelikult möödus tänavu nõukogude impeeriumi kokkuvarisemisest alles 15 aastat. Tagantjärele analüüsides on leitud, et kurjuseimpeeriumi kokkuvarisemiseni viis plaanimajandus. Me täname alati Jumalat teie kõikide eest, meenutades teid oma palvetes, alatasa meelde ...

Veel mõni aasta tagasi võis Eesti ajakirjanduses aeg-ajalt kuulda/lugeda arutelusid ja seisukohavõtte surmanuhtluse kui ühe karistamisviisi rakendamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta. 1Ms 4:1–16a Veel mõni aasta tagasi võis Eesti ajakirjanduses aeg-ajalt kuulda/lugeda arutelusid ja seisukohavõtte surmanuhtluse kui ühe karistamisviisi rakendamise vajalikkuse või mittevajalikkuse ...

Ükskord näidati televiisoris saatelõiku mehest, kes käis aasta läbi palja jalu ja vähe sellest, et käis palja jalu, ta käis ka iga päev ainult sportpükste väel jooksmas. Ise ütles ta, et ilmselt tänu sportlikele ja kõrvaltvaatajale võib-olla veidi ekstreemsetele eluviisidele oli ta viimati haige millalgi lapsepõlves. Mehel oli eluaastaid pealtnäha seitsmekümne ...

Ühes hooldekodus lamab voodis saja-aastane memmeke, kes aastaid tagasi puusaluu puruks kukkus. Nii palju, kui mina teda tundma olen õppinud, on ta ääretult kannatlik, sõbralik, sügavalt usklik inimene, kes sõna otseses mõttes  ei tee kärbselegi liiga. Kord armulauale eelnenud pihi ajal täitusid tema silmad pisaratega. Kui küsisin, kas tal on midagi väga südame peal, vastas ta: ...

Js 62:6–12 Iisrael on küll pindalalt vaid natukene suurem kui pool Eestit, ometi on selle maalapikese pärast olnud lõpmata palju vaidlusi ja sõdu – nii ka täna. Araablaste äärmusrühmitused Hezbollah’iga eesotsas ei taha leppida juudiriigi olemasoluga Iisraelis, vaid peavad seda maad endale kuuluvaks. Juudid mõistagi räägivad teist juttu. Kui hiljuti Ameerika president George W. Bushilt selle ...

On kristlastegi seas neid, eesotsas kirikuisa Origenesega, kes usuvad, et kord aegade lõpul taastab Jumal algupärase paradiisi, mille pärivad kõik, isegi Saatan, sest Jumal, kes on hea ja ülim armastus, ei tahtvat ju kellegi hukku, viimaks ta andestab kõik. Kui see tõesti nii peaks olema, siis ei ole Jumala riigi pärimist silmas pidades tõesti suurt vahet, kuidas ja kui kõlbeliselt elame. Näib, ...

Üks õpetaja küsis kord koguduselt: «Mis te arvate, mida peab tegema selleks, et su patt saaks sulle andeks antud?» Pärast väikest vaikusehetke vastas keegi: «Pattu peab tegema.» Ja see on sõnum, mida me oleme kuulnud temalt ja kuulutame teile: Jumal on valgus, ja temas ei ole mingit pimedust. Kui me ütleme: «Meil on osadus temaga», kuid käime pimeduses, siis me valetame ega tee ...