Elada nõnda, et justkui miski ei kuulu mulle, et ma ei oma midagi. See ei ole lihtne, sest inimeses on kirg omada. Soov omada on üks liikumapanevatest jõududest. Näeme vaeva, et võiksime saada üha uusi asju. Omamise soovi peetakse mõistlikuks. Õnnelik on see, kes võib ennast võimalikult paljude asjade omanikuks pidada. Apostel aga räägib loobumisest, täpsemalt kõige meile kuuluva ...

Kas ma ei peaks rõõmustamakogemata mu jalale hüpanud konnastviinakuu alasti tilkuvas metsas?...* * *Kas ma ei peaks rõõmustamakogemata mu jalale hüpanud konnastviinakuu alasti tilkuvas metsas?Mida ma nutankui viinakuu märg metsseisab rõõmsalt ja pillubmulle tilku pähe?Ööliblikas visklevlambi ümberon mu mõte endast,mõte endaga kisklev.Silmapiiri lõputud luikede read…Kas on ...

Pühapäeva hommik vara,tuuline  ja rõske,kõrge kaarja ukse tagatasa omis mõtteiskirikumees süütab küünlaid,kella kaeb – veel jõuabaltarile kimpu seada,õisi koduõuest. Pühapäeva hommik varapühakoda vaiknesaabujate sammukajaseinal valguslaike.Lauluraamat käte vahelpingil istet võttessosinaga naabril kahelaega tervitusteks. Pühapäeva hommik ...

Metskitseke mu koduaias joobja muretu ta meel,sest kogemus tal ütleb –vett jätkub veel ja veel.Siis kuulatades tõstab oma kauni peaja rahulikult sammudpuhkepaika seab.Ta möödub vagudest,kus kasvab kartul, kaal,kus raskes päevapäikeseskõik pealsed vastu maad.Ei puutu tema pealist, ei haara söödajuurt, sest oma Looja eesta väikses südames on tänutunne suur.Silvia VakausJõgevamaalt (Kodavere ...

Eestpalves on Inglise kiriku Canterbury provintsi Winchesteri piiskopkond ja piiskopid Michael Scott-Joynt, Paul Butler (Southamptoni piiskop) ning Trevor Willmott (Basingstoke).Samuti Norra kiriku Agderi (Kristiansandi) piiskopkond ja piiskop Olav Skjevesland.Täname Jumalat kiriku elu eest ning palume õnnistust piiskopkondadele ja nende piiskoppidele. Eestpalveteemad ja viited piiskopkondade veebilehtedele leiab internetist aadressil http://www.pkala.net/porvoo/

«Teed minejail mõeldud on,ma mõtlen: eks mine siis,sest mina veel täna ei tea,kes pärib mu eilsed riimidja tulla ei saa –õhtustes puudes päikese värin…I«Teed minejail mõeldud on,ma mõtlen: eks mine siis,sest mina veel täna ei tea,kes pärib mu eilsed riimidja tulla ei saa –õhtustes puudes päikese värin…kas hommikuni võiksitemagama laulda mu ...

Kolm Lääne-Nigula koguduse noort – vennad Joel ja Daniel ning Ranno – ja Jaanus Tallinna Jaani kogudusest esinevad 2002. aastast ansambli Crux (lad k ‘rist’) nime all. Pärast esimese plaadi ilmumist liitus ansambliga Peeter Tallinna metodisti kirikust. Ansambel Crux möödunud aastal jõulupühal Stockholmi Eesti nelipühi kirikus, kuhu on neid ka sel aastal tagasi kutsutud. Nad on järginud kutset «Minge kõike ...

Sügise tulekuga oli muusikaelu mitmel pool jälle hoogu võtmas. Korraldati ja kohendati koore ning tehti algust esinemistega. Põltsamaal oli esimene kirikukontsert lõikustänupühal 10. oktoobril. Esinesid kõik linna koorid. Laulu- ja muusikaselts Leelo oli alustanud harjutustööga juba kuu aega varem, võttes käsile IX üldlaulupeo laulud. Tulemas oli ka vaimulik laulupäev.  ...

Fanny de Sivers«Haigus võib avada aknaid»Patmos, 2006. 52 lk.& Tõnu LehtsaarKaido Soom«Homileetika»Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.  252 lk.Tõnu LehtsaarKaido Soom«Homileetika»Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.  252 lk.Tartu ülikooli praktilise usuteaduse õppetooli prof dr Lehtsaare ja lektor mag Soomi koostatud artiklikogumik on heaks abivahendiks teoloogiatudengitele ja noortele ...

2005. aastal  ilmus Soome Misjoniseltsi misjonäri, Ingeri kiriku Uurali praostkonna praosti Juha Väliaho sulest raamat «Volgan ja Uralin välillä» (Volga ja Uurali vahel), mis peagi näeb ilmavalgust ka eesti keeles.Eestindamise töö on enda kanda võtnud Äksi koguduse õpetaja, filoloog ja soome-ugri rahvaste sõber Urmas Oras. Raamat jutustab soome misjonäride tööst sugulasrahvaste ...

Martin Lutheri kuulsate teeside avaldamisega alguse saanud protestantlust on hinnatud väga erinevalt. Eeskätt on ta kirikuajalooline nähe, mida tuleb mõista ja hinnata 16. sajandi ühiskonna- ja kirikuolude taustal. Sellisena on protestantlus nagu iga teinegi ajalooline liikumine ainulaadne, ehkki talle on leitud ajaloost ka eelkäijaid – nimetatagu siin vaid 10. sajandil tekkinud Cluny liikumist, valdeslasi, John Wyclifi’t ja ...

Põhja-Euroopa protestantlikud monarhid on või olid minevikus ühtlasi kirikupead. See kehtib ka Inglismaa valitsejate kohta alates 1534. aastast. Riigikiriklikku korraldust põhjendati sellega, et kristlik ilmalik võim pidi võtma evangeelse kiriku «Rooma türannia» eest kaitse alla. Mitme sajandi jooksul oligi nendes kuningriikides riigiusuna valitsev luterlus või anglikanism, «paavstiusk» ja teised ...

Usupuhastusliku õigeksmõistuõpetuse (st õpetuse, mille järgi inimene saab õigeks ehk õndsaks üksnes Jumala armust usu kaudu Kristusesse – tõlkija märkus) radikaalne ja universaalne tõlgendus annab Paul Tillichile võtme protestantluse mõistmiseks. Õigeksmõistuõpetusest tuletab Tillich selle, mida ta nimetab «protestantlikuks printsiibiks» (sks «das ...

Kuninganna roll ja tähtsus on inglaste argiteadvuses viimase poolsajandi jooksul radikaalselt muutunud. Need, kelle lapsepõlv jääb 1930ndatesse, mäletavad selgelt maakaarte suurte roosade piirkondadega, kus laius Briti impeerium.Monarhia jaoks oli pöördeline aeg II maailmasõda. Pommitamised ja purustused Inglismaal panid kogu maa põlvedele, nii nagu nad ei varem ega hiljem pole olnud. Kuninglik perekond oli plaanis ...

Päev möödub päeva järel. Jõulud liginevad, aga kindlat vastust ei anna ootajale keegi. Asjale mõeldakse siiski tõsiselt, sest keegi ei taha palujat jõulurõõmuta jätta. Vastus antakse viimaks jaatav ning viiuldajale antakse luba rändamiseks ja mängimiseks kooriliikmete hulgas. Lahendamata on veel kord, mille alusel ta seda tahab ja kui suurt tasu selle eest nõuab.Asja läbi ...