Eestpalves on Inglise kiriku Yorki provintsi Yorki piiskopkond ja piiskopid John Sentamu (peapiiskop), Richard Firth (Hulli piiskop), Robert Ladd (Whitby piiskop), Martin Wallace (Selby piiskop) ning Martyn Jarrett (provintsi piiskoplik visitaator). Täname Jumalat elu eest kirikus ning palvetame piiskopkonna ja tema piiskoppide eest. Samuti on eestpalves Soome Evangeelse Luterliku Kiriku Espoo piiskopkond ja piiskop Mikko Heikka. Palvetame Espoo ...
Ta on väga suur palvetaja ja Piibli lugeja, rohkem selline omaette olija. Tal on mure oma mehe üle, kes olevat kurjade deemonite meelevallas, ja kelle eest ta palvetab. Ta luges 1. Johannese kirja 5:16-18 ja küsis: milline patt on surmaks. Jäin vastuse võlgu. Kas dr Toomas Paul selgitaks seda kirjakohta? Kirjast toimetusele Pühakirja mõistmiseks on vaja arvestada mis tahes väite konteksti. Eriti oluline on ...
1) Martin Lutheri Ühing (edaspidi) MLÜ koondab endasse erinevate teoloogiliste vaadetega vaimulikke ning lubab oma ühingu sees teoloogiliste vaadete paljusust. Siiski on ühingu liikmed ühistel seisukohtadel fundamentaalsetes usuküsimustes ning küsimustes, mis puudutavad kirikut ja vaimulikku ametit. 2) Me mõistame kirikut ehk kogudust kui kõigi inimeste vaimulikku ühendust, kes on ristitud ja usuvad ...
30. juulil möödus 100 aastat õpetaja
Konstantin Küti sünnist.
Leeripilt 2. maist 1940, keskel õpetaja Konstantin Kütt ja köster Gustav Möll.
Napilt on andmeid, mis puudutavad seda,
esimest eesti soost Haapsalu koguduse õpetajat. Ent vaatame need üle ja
meenutame teda tänutundes.
Sündis ta 30. juulil 1906 Hiiumaal
Palukülas metsaülema pojana, ordineeriti ta 20. oktoobril 1937. Temast sai
Haapsalu ...
Detsembris 325 aastat tagasi suri
Kullamaal kirikuõpetaja Heinrich Göseken, kes oma käegakatsutava, ent veel enam
tänaseks tajutamatu tegevusega on mõjutanud eestlaste arengulugu.
Heinrich Gösekeni epitaaf Kullamaa kirikus.
Esmakordselt ürikuliselt 1236. aastal
mainitud Kullamaast on põhjust juttu teha palju: 13. sajandi lõpus ehitati siia
ühelööviline kolme võlviga kodakirik, mis ...
15. augustit tuntakse enamjaolt rukkimaarjapäeva nime all, kristlaste jaoks on tegemist aga Neitsi Maarja surmapäeva ehk Maarja taevassevõtmise pühaga. Nimetatud püha on ilmselt alguse saanud V või VI sajandil idakirikust. On teada, et VI sajandil, keiser Mauriciuse ajal oli see päev Bütsantsis ametlik püha. Rukkimaarjapäeva tuntakse õigeusu kirikus Jumalasünnitaja uinumise pühana ning ...
Peagi algaval õppeaastal teeb Usuteaduse Instituut algust diakooniatöö juhtimist käsitleva magistriprogrammiga. Tegemist on esimese sellealase koolitusega Euroopas. Koolituse sihtgrupiks on kõik abistamistegevuse korraldamise ja juhtimisega tegelevad inimesed, sealhulgas koguduste vaimulikud, nõukogu liikmed ja teised koguduse igapäevatöös osalevad inimesed. Õppekava rõhk on sõnal ...
9. augustil tutvus Viimsi vallaga president Arnold Rüütel abikaasa Ingridiga. Neid saatsid Viimsi vallavanem Urmas Arumäe, Harju maavanem Värner Lootsmann jt. Kaunis Viimsi poolsaar Tallinna külje all on viimase kümne aasta jooksul läbi teinud kiire arengu: seal elab umbes 13 000 üle keskmise hästi toimetulevat inimest. Viimsi kohta võib öelda, et mõneti on tegu ideaalse Eesti mudeliga, ...
31. juulist 4. augustini toimus Tallinnas traditsiooniline BIEN-festival (Baltic Intercultural and Ecumenical Network), mille teemaks seekord oli «Mida sa näed?». Kristlikul üritusel osales ligi sada noort Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Saksamaalt ja Venemaalt. Festivalipäevade programm sisaldas piiblitunde, meditatsioone eri konfessioonidelt, tegutsemist väiksemates rühmades, mängu ja ...
2. juulil ordineeriti Saarde kirikus
diakoniks Tartu Teoloogia Akadeemia tudeng Arvet Ollino, kes on määratud
teenima Pärnu praostkonna vikaardiakonina.
Arvet OllinoArvet Ollino on sündinud 10. jaanuaril
1971. aastal. Koolitee algas Surju 8klassilises koolis, pärast põhikooli asus
noormees õppima Pärnu 2. keskkoolis matemaatika ja füüsika kallakuga klassis.
Haridustee jätkus Tartus ...
8. augustil pidas Kunda, Lüganuse ja Viru-Nigula koguduse diakon Heinar Roosimägi Letipea neemel mõrvaohvrite mälestuskivi juures palvuse. 1991 püstitasid Viru-Nigula Muinsuskaitseselts ja AS Rakvere Gaas Letipeale mälestuskivi, Viru-Nigula rahvas võttis sel suvel taas kõneks 30 aastat tagasi toimunud sündmuse ja nii jõuti soovini mälestada taas tol ööl hukkunuid. 8. augustil 1976 ...
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine
on vaieldamatult meie ajaloo suurim ime.
Eesti riik oli 1980. aastail Euroopa silmis
jäädavalt kadunud Nõukogude Liidu haardesse. Eestis endas ei pidanud 20 aastat
tagasi enamus okupatsiooni-eelse iseseisvuse taastamist üldse reaalseks. Tunne Kelam on Euroopa Parlamendi liige. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige ja esimees, Eesti Kongressi alalise tööorgani Eesti Komitee ...
4. augustil asetati nurgakivi Puurmani vallas Utsalis ehitatavale Kaitseliidu väljaõppekeskusele. Üritusel osalesid keskkonnaminister Villu Reiljan, admiral Tarmo Kõuts, Jõgeva maavanem Aivar Kokk, Riigikogu liige Mai Treial ja Kaitseliidu pealiku kohusetäitja major Urmas Muld. Mängis Kaitseliidu orkester. Tähelepanuväärne on see, et orkestrit juhatas Laiuse koguduse õpetaja Raino Kubjas, kes ...
Suvi ei ole ainult puhkuse aeg, vaid
pakub mitmes koguduses võimalust osaleda leeritundides, et end täieõiguslikuks
koguduseliikmeks ette valmistada.
Harju-Madise suvisel leeripühal: õpetaja Joel Siim, leerilapsed Mari-Liis Pillerpau, Kristen Dorbek, Teelika utov, Aet-Rut Laht ja koguduse praktikant Merle Prass-Siim.
Praostkonniti on tava erinev, ent enamikus
kogudustes leiab vaimulik ka suvekuudel aja ja võimaluse leeritunde ...
Viljandi Helme koguduse kuldleeripüha peeti 6. augustil. Kirik-palvemajja kogunes paarsada kirikulist ning 23 kuldleerilist, kes käisid leeris 1956. aastal, leeritatavaid oli toona 128. 10.–11. augustil külastasid Helme kogudust sõbrad Norrast Byneseti kogudusest Trondheimi lähedalt. 13-liikmeline koor Lillebergkvartetten andis Taageperas, Helme valla hooldekodus kontserdi. Kahel päeval külastati Helme kihelkonna ...