(Algus eelmises Eesti Kirikus.)Pärast uue linnaõiguse vastuvõtmist ja üha tihedamat liitumist võimsa hansaga muutus Tallinna elus ja visuaalses ilmes muidugi palju. Kasvasid nii kirik kui linn selle ümber.Linnulennult vaadates sulab Pühavaimu kirik linnaplaani, seda nagu ei märkagi enne, kui oleme jõudnud otse kiriku ette Päikesekella alla. Tallinn on oma olemuselt kubistlik, seejuures mitte nagu toretsev ...

Ajaloo annaalides on Tallinna Pühavaimu kirikut esmakordselt mainitud juba 685 aastat tagasi. Paljude jaoks ongi Pühavaimu Tallinna kõige ilusam kirik. Ja seda mitte ainult Bernt Notke altari tõttu. Skulptor ja maalija Bernt Notke (umbes 1430/40 - 1509) oli tuntuimaid Lübecki meistreid, kes kunstiteadlase Juhan Maiste hinnangul oli astunud üle keskaega renessansist lahutava läve. «Notke tegelaskujud on lihast ja luust, pärinevad ...

Philipp Nicolai (1556-1608) oli 1590ndate aastate lõpul luterliku kiriku vaimulikuks Unna linnas Dortmundist ida pool. Seal möllas tol ajal laastav katk. Neis murelistes oludes kirjutas Nicolai 1599. aastal hingekosutusliku raamatu «Freudenspiegel des ewigen Lebens» (Igavese elu rõõmupeegel), milles ta avaldas ka mõlemad tema loomingust kuulsaks saanud laulud - Nüüd paistab meile kaunisti (KLPR 56) ja Ärgake! nii vahid ...

Tallinna vanim eestikeelne kogudus on töötanud Pühavaimu kirikus juba 1531. aastast. 19. sajandil siirdus osa kogudusest Püha Johannese (Jaani), Kaarli ja Toomkirikusse. Pühavaimu kirik jäi tühjaks kümneks aastaks (1867-1877), ainult raehärrade jumalateenistused toimusid edasi. 1877. aastal asutati Pühavaimu kirikus kingsepp Agasilla ja kohtuteener Wenderi poolt uus eesti kogudus, mis eksisteerib tänase päevani ja ...