Tänavune kevad ja peatselt lõppev suvi on toonud meie kiriku töötajate ridadesse hulgaliselt muudatusi, millega Eesti Kirik püüab kurssi viia ka lugejaid. Viis uut õpetajat Augusti alguses ordineeriti meie kiriku teenistusse viis uut vaimulikku. Pärnu praostkond sai seeläbi kaks uut vikaarõpetajat – Andres Aaste ja Tauno Kiburi. Igor Miller ordineeriti piiskopile alluvaks vanglakaplaniks. Ka Viljandi praostkond sai ...

10. september oli viimane päev, et esitada dokumendid kirikumuusiku kutsekategooria saamiseks. Otsus kategooria andmisest langetatakse 2. oktoobril Kirikumuusiku kutsekategooriaid on kirikumuusikutele jagatud alates aastast 2000. Huvi uue asja vastu on ilmutatud, seni on kutsekategooria omandanud 13 inimest. Lisaks töötab meil hulk kirikumuusikuid, kes said kategooria Soomes või Saksamaal õppides. Igat kutsekategooriataotlust käsitletakse ...

«Te Deum» kuulub kiriku suurte tänulaulude hulka. Algselt oli laulutekst ladina keeles. Üks traditsioon nimetab selle autoriteks Ambrosiust ja Augustinust. Iirimaa käsikirjades on selle autoriks peetud piiskop Niketas Remesianast, kes suri umbes aastal 414. Kõige tõenäolisem on, et laulu sõnad on loodud 5. sajandil ning see on kontaminatsioon mitmest tekstist. Varaseim käsikiri on 7. sajandist pärit Bangori ...

Veel viis päeva on Jõhvi kultuurikeskuses vaadata II vaimulike kunstinäitus, millest võtab osa 15 kunstnikku 76 tööga. Tänu pikaajalistele kogemustele teadis näituse kuraator Eva Jänes rohkemgi kunstiharrastajaist vaimulikke, kes oleksid võinud oma töid näitusel eksponeerida. «Mõni võttis ise minuga ühendust, kuna kuulutasin lehes mitu korda. Kunstnikunime Sauna-Ants teadsin juba varem, aga ei ...

Saksa päritolu 17. sajandi koraal «Jeesus, Õnnistegija» (KLPR 369) on vanemates eestikeelsetes lauluraamatutes 10salmiline ja tuntud nime all «Jeesukest ei jäta ma». Nüüdseks on alles jäänud neli salmi, laulu meloodia on aga KLPRs kasutusel veel 7 korral (45, 54, 73, 214, 221, 382, 449B). Oletada võib, et koraal «Jeesus Õnnistegija» on Põhja-Eestis käibele tulnud hiljemalt 19. sajandi I ...

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 386 «Jumal, Sind me kiidame» on versioon Uue Lauluraamatu laulust number 658. See laul on Uue Lauluraamatu teises lisas ning jõudnud sinna kogumikkude Vaimulikud Laulud (1923) ja Vaimulikud Laulud II (1934) kaudu.Uus tekstSõnade autorist Martin Lipust (1854–1923) võib lugeda 16. jaanuari Eesti Kirikust seoses lauluga KLPR 231. Martin Lipp on lauluga «Jumal, Sind me kiidame» luuletanud uue ...

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 314 «Süda seltsiks südamele» on viiesalmiline. Uues Lauluraamatus (1899) on see laul number 476 ning on kaheksasalmiline. Evangelisches Gesangbuch Ausgabe für die Evangelisch-Lutherischen Kirchen in Niedersachsen und für die Bremische Evangelische Kirche (1994) on see laul seitsmesalmiline ning tuntud nime all «Herz und Herz vereint zusammen». Uus Lauluraamat pakub lisaks oma viisile ...

Anna meile rahu Sa (KLPR 226) esindab uut vaimulikku noortemuusikat, mis murdis esile 1960ndail aastail nii Soomes kui mujalgi. Nimetatud laul tuleb Saksamaalt, kus neid noortelaule sündis rohkesti. Saksa noortelaul Laulu viisi looja ja esimese salmi kirjutaja Rüdeger Lüders (s 1936) on elukutselt insener, kelle vaba aja harrastuseks on muusika, eriti jazz. Juba varakult liitus ta kiriku noorsootööga oma kodulinnas Stuttgardis. Ta oli tegev, kui ...

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 266 Ma tõstan taeva poole silma on Uue Lauluraamatu (1899) laulu number 417 kompaktsem ja kohandatud versioon. Kui KLPRis on 7 salmi, siis Uues Lauluraamatus on 14 salmi. Eesti Maa rahva Koddo ja Kirriko-Raamat (1869) toob samuti ära 14 salmi. Võrreldes Uut Lauluraamatut ja Eesti Maa rahva Koddo ja Kirriko-Raamatut, on näha, et teksti on uuendatud. See on arvatavasti Carl Peter Ludwig Maurachi (1824—1900) ...

10. ja 11. juulil toimus Viljandi Pauluse kirikus koraalimaraton «Ma laulan suust ja südamest». Käisin koraalimaratonil ja sain sealt väga positiivse elamuse. Üritus kestis järjest 33 tundi ning selle aja jooksul lauldi läbi kõik 484 koraali mitmel erineval viisil. Laulud kõlasid solistide, ansamblite, kooride ning kogudustest tulnud lauljate esituses. Lauldi saatega ning a capella. Pillidest olid kasutusel orel, ...

Soome koraali «Püha vaikne rahu» (KLPR 205) viisi ja seade autor on helilooja, muusikapedagoog ja luuletaja, soome kooli- ja koorilaulu rajaja Pietari (Pekka) Juhani Hannikainen, Hannikaiste muusikutepõlvkonna isa. Innukas iseõppija Hannikaise isa oli köster ja nende suguvõsa oli tuntud Soome keelekultuuri harrastajate hulgas. Hannikaisest sai üliõpilane 1875 ja ta osales innukalt Akadeemilises Orkestris, Akademiska ...

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 142 «Püha, püha, püha oled, meie Looja» eestikeelsed sõnad on EELK lauluraamatukomisjoni Tallinnas ja E.E.L.K. lauluraamatukomitee Torontos koostöö tulemus. Esimese salmi on tõlkinud Kanadas elav Ivar Rammo (sünd 1928), E.E.L.K. Hamiltoni Esimese koguduse esimees. Tema loodud sõnu kasutas oma laululehtedel samuti Hamiltonis elav õpetaja Tõnis Nõmmik, kelle kaudu ...

«Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.» Ps 119:105 Orava valla lastepäevakodus on lastele jumalasõna jagatud juba viis aastat. Laste õpetajaks on Vastseliina koguduse õpetaja Toivo Hollo. Lisaks lasteaiatundidele annab õpetaja Hollo usuõpetust Orava põhikoolis ja Misso keskkoolis. Rahul on nii lapsed kui ka nende vanemad. Toivo Hollo ise arvab, et selline töö on väga vajalik ja meeldib ...

Nime Johannes Angelus Silesius võib eesti keelde ümber panna selliselgi kujul: Sileesia Sõnumitooja Johannes. Niisuguse nime võttis enesele Johann Scheffler, kui ta 12. juunil 1653. a konfirmeeriti roomakatoliku kiriku liikmeks. Mitmekesine haridustee Johann Scheffler sündis 25. detsembril 1624. a Breslaus (Wroclaw). Tema isa oli oma luterliku usu tõttu Poolast lahkuma sunnitud aadlimees. Noor Johann jäi 12aastaselt isa ja 15aastaselt ...

EELK peab oluliseks, et Eestimaal säiliksid kõik 164 kogudust, mis paiknevad üle kogu maa. Ühelgi teisel organisatsioonil pole vastu pakkuda nii laiaulatuslikku haaret ja liikmeskonda, kui seda on luteri kirikul. Seetõttu on kirikuvalitsus võtnud vastu otsuse vähendada järgmise aasta eelarves allasutustele eraldatavat raha 20% ja suurendada kogudustele eraldatavat summat läbi palgatoetuskassa 15%. Ometi elavad paljud ...