Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul on kultuuriväärtuste nimistus 140 kirikut. Viimase kümne aastaga on riigilt laekunud ligi 83 miljonit krooni sakraalhoonete ja neis asuvate kunstimälestiste restaureerimiseks. Muinsuskaitseinspektsiooni restaureerimisosakonna juhataja Ülo Puustak usub, et tegemist on märkimisväärse summaga. Tänavu on restaureerimistöödeks eelarvesse planeeritud ligi 9 milj krooni. Üks ...

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 105 Jeesus Kristus üles tõusnud on algselt troop «Benedicamus Domino'le» ja on tuntud «Surrexit Christus hodie» nime all. Tekst leidub kolmes 14. sajandi käsikirjas Prahas, Engelbergis ja Münchenis.Troopimine pärineb keskajast, kui ametlikele tekstidele või liturgia muusikalistele osadele lisati sõnu. Trento Kirikukogu aga keelas troopimise. Laulu ingliskeelne tõlge ...

Ei ole vist palju lauluraamatuid, kus palmipuudepüha lauludest on koostatud omaette rubriik. Ka on vahel eriarvamusi põhjustanud palmipuudepüha jumalateenistuse muusikaline kujundamine. On ju tegemist Vaikse nädala algusega ja suure paastu kulminatsiooni lähenemisega. Kas hõisata või ahastada - selles on küsimus.Kindlasti on palmipuudepühas pidulikkust ja rõõmu, ootust ja tänumeelt. Mõnel pool lauldakse ...

Porvoo Ühenduse liikmeskirikutest on olukord Eestis võrreldav ainult Leeduga. Pean silmas nii riiki kui ka kirikut. Mõlemal on alles 10 aastat olnud võimalik ise vabalt korraldada oma elu ja tegevust. Nõukoguliku mineviku taak lohiseb aga kaasa ja pärsib mõlema tegevust. Tahaks loota, et eneseleidmise ja murranguliste muudatuste aeg jääb peagi seljataha, et eluolu stabiliseerub ja mõlemad pooled leiavad mõistlikke ...

Kiriku Laulu- ja Palveraamatu laul number 75 Oh nuta oma häda sõnade saksakeelne tiitel on «Bewein, O Christenmensch». Ladinakeelsete originaalsõnade autoriks on traditsioonikohaselt Bernhard Clairvaux, kes sündis Fontaineses, tänapäeva Prantsusmaal aastal 1091. Tema isa suri Esimeses ristisõjas ja ema suri, kui ta noor oli. Pärast ülikooli astus ta tsistertslaste kloostrisse Citreaux. Bernhard oli suurte ...

Neljanda paastuaja nädala laul on meie kirikukalendri soovituse järgi Ühte asja ihkan üle kõige (KLPR 80). Selle laulu teksti sündimise aeg on päris täpselt ära märgitud - 23. aprill 1823. a. Sõnade autor Albert Knapp andis 1837. aastal välja väga ulatusliku kirikulaulude antoloogia pealkirjaga «Evangelischer Liederschatz für Kirche, Schule und Haus», milles oli 3590 lauluteksti väga ...

Liturgilise komisjoni poolt 1999. aastal välja antud Jumalateenistuste ja kiriklike talituste käsiraamatu prooviväljaanne 3 sisaldab igaks pühapäevaks ja kirikupühaks palvete ja pühakirja lugemiste kõrval ettepanekuid laulude valikuks. Kolmanda paastuaja pühapäeva päevalaulu üheks soovituseks on Kiriku Laulu- ja Palveraamatu laul nr 271 Veel armuallik keeb, kust igaüks võib juua. Laul on hästi ...

Laul Meile anna rahu armuga põhineb Kiriku laulu- ja palveraamatus number 454 ladinakeelsel antifoonil «Da pacem Domine», mis pärineb 6. või 7. sajandist. See antifoon on omakorda rajatud piiblitekstidele 2. Kuningate 20:19; 2. Ajaraamat 20:12+15 ja Psalm 122:7. Aastal 1279 tegi paavst Nicholas III korralduse, et seda antifooni lauldaks igal missal enne «Kristus Jumala Talle». Taustaks ajalugu Martin Luther (1483-1546) valmistas saksakeelse ...

2001. aasta suve hakul ilmus reklaambuklett «Teeliste kirikud», mis juhatas rändureid avatud kirikuisse. EELK 53 pühakoda olid eelmisel suvel avatud enam kui ühel päeval ja ajal nädalas. Üks neist, Kolga-Jaani kirik oli avatud päikesetõusust loojanguni, nagu seisis kirjas reklaamis. Eesti Kirik palus Kolga-Jaani koguduse õpetajal Ants Toomingal hinnangut projektile «Teeliste kirikud. Suvi 2001», millest allpool ...

Kiriku laulu- ja palveraamatu laulu number 473 Keset selle elu sees saksakeelne nimi on «Mitten wir im Leben sind». Algupäraselt on laulu esimene salm seotud ladinakeelse antifooniga «Media vita in morte sumus», mis oli väga populaarne keskajal. Laulu sõnade autor on traditsiooni järgi munk Notker Balbulus, kes suri aastal 910. Ta elas Šveitsis ning legend räägib, et ta vaadanud, kuidas töömehed ehitasid silda ...

Alates 1993. aastast toob meie kirikukalender ära koos pühapäevaste perikoobitekstidega ka nn nädala laulu. Juba 1970ndatel aastatel hakkas tookordne agendakomisjon välja töötama praktilisi juhtnööre koguduste õpetajatele, et jumalateenistusest võiks kujuneda sisuline tervik, kus pühakirja lugemised, palved ja laulud keskenduksid võimalikult ühele teemale. Tookordse agendatöö eestvedaja Hillar ...

Uuest Lauluraamatust me alajaotust «Küünlapäev» ei leia. Nimetuse all «Vähemate pühade laulud» on seal ära toodud kolm rubriiki: Maaria päevaks, Jaani päevaks ja Mihkli päevaks. Soome 1986. aasta Virsikirjas on kuuelaululine osa «Küünlapäev ja maarjapäev». Kiriku laulu- ja palveraamatus on ilmumisaja laulude järel kaks küünlapäeva laulu ning paastuaja ja ...

Kiriku laulu- ja palveraamatu laulu Mu Jumal, Sinu arm ja heldus (number 267) autoriks on Aleksander Hinno, kes sündis 3. aprillil 1904 Põlva kihelkonnas Võrumaal. Alg- ja keskhariduse omandas ta Võrus ja Tartus. Ta lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna 1931. aasta kevadel ja ordineeriti 1. mail 1932 Tallinna Toomkirikus piiskop Jakob Kuke poolt. Ta oli Ülikooli koguduse õpetaja H. B. Rahamäe isiklik adjunkt aastal 1932. Aastast ...

(Algus EK nr 1.)Esimesel tsüklil kujutatakse Kristust Pilatuse ees, Kristuse piitsutamist, Kristust risti kandmas ja Kristust ristil. Ülejäänud neli pilti kujutavad Eliisabeti, neist esimesel näeme krahvinnat põlvitamas krutsifiksi ees, teisel Kristuse jalgu pesemas, kolmandal kui selle aja üht uhkemat naist võtmas vastu oma jahiretkel viibinud mehe - ajastu ühe elegantsema mehe, moenarri ja keigari markkrahv Ludvigi ...

«Mu jõud, Sind tahan armastada» (KLPR 282) on üks neid laule, mis 1960ndail ja 1970ndail aastail trükitud laululehtede kaudu levis sadades tuhandetes eksemplarides üle maa ning leidis kasutamist sagedastel rahvarohketel pidulikel jumalateenistustel ja kirikukontsertidel. Seetõttu on kirikuskäijate vanemal põlvkonnal sellest laulust veel tänagi õige mitu salmi peas. Küllap see asjaolu oligi põhjuseks, et viimase ...