Jämaja Kolmainu koguduse leerilapsed Preedik Heinmaa (vasakult), Hurmet Heinmaa, Eva Õll, Agata Rosenberg ja Taavet Õll ning õpetaja Anu Konks 5. augustil toimunud leeripühal. Vaatamata Sõrve poolsaare elanikkonna vähenemisele ja inimeste suundumisele töö ja leiva teenimiseks Kuressaarde, peavad paiksed sõrulased väärtuseks koguneda tähtsündmuste pühitsemiseks armsasse kodukandi kirikusse. Jumalateenistusel osalenud ligi 90 inimesest ei andnud tooni mitte stoilise rahuga ...
Viimaste kohalike omavalitsuste valimiste tulemusena sai Ambla vald oma etteotsa uusi inimesi, kes asusid aktiivselt tegelema valla arengukavaga, et edendada ja arendada kodukandi elu. Sellesse protsessi kaasati ka kohalik kogudus, kelle kasutuses on Kesk-Eesti vanimaid pühakodasid – Ambla Maarja kirik. Üheskoos tõdeti, et väga hinnaline sakraalhoone ühes oma kunstivaradega vääriks senisest palju enamat ja laiemat ...
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1960ndail aastailHarri Haamer üks Eesti kiriku legendaarsetest kirikuõpetajatest Meenutuseks möödunud kümnendist kasutan tänase peapiiskop emeeritus Kuno Pajula sõnu: «Inimesed polnud kirikust võõrdunud, vastupidi, sealt otsiti abi ja tuge. Mõnigi kord tuli siis isegi kokkupõrgetes langenud metsavendi matta. Ase- ja hooldusõpetaja kohustusi täites tuli sageli ...
Nõo koguduse meesansambel koos õpetaja Mart Jaansoniga viibis 4.–5. augustini külas Petseri eesti kogudusel. Nõo kiriku meesansambel Petseri Peetri kiriku trepil. Vasakult: Ingmar Laasimer, Mati Koonukõrb, Madis Kanarbik, Laurits Leedjärv ja õp Mart Jaanson. Ees istub organist Agnes Laasimer. Laupäevaõhtusel kontserdil üllatavalt kenas ja hästi korrashoitud Peetri kirikus esitati peamiselt eesti autorite vaimulikke laule. ...
Kes selles ütluses kahtleb, võib ise juunikuus sõita Lapimaale nautima polaarpäeva, mõnele kõrgemale tundrule tõusta, istuda lumele või vettiva lumejänese valmis voolida.Reisiseltskond Pajala kiriku trepil. Kui Eesti Kiriku lugejate esimene reisigrupp Norra piiri äärsele Saana mäele tõusis, õitsesid mäe jalamil kullerkupud. Tagasiteel mereäärsel Kalajoel sealset ...
Foto erakogust Kevadel konsistooriumi juures diakonieksami sooritanud Tõnis Kark ordineeriti 11. juulil piiskop Einar Soone poolt Tapa Väljaõppe-keskuse kabelis diakoniks. 28aastane Tõnis Kark töötab Tapa Väljaõppe-keskuses kaplanina, enda sõnul on ta valitud kutsega rahul ning soovib jätkata samal ametipostil ka tulevikus. Tema mentoriks on õpetaja Silvester Jürjo.
Eesti Kiriku selle suve reisi eesmärgiks oli seatud tutvumine lestadiusluse vaimuliku pärandi ja Lapimaa loodusega ning teelistele avatud kirikute külastamine. 1952. aastal valminud Enontekiö (Hetta) kiriku altariseina on kujundanud kunstnik Uuno Eskola. Õnnistava Kristuse kujutamine üle talvise põhjamaise looduse, inimeste ja loomade teeb selle fresko eriliselt kõnekaks. Kuid nagu Lapimaa ja erinevad lestadiuslikud rühmad ei piirdu vaid Soomega, nii ...
Reisi üheks osaks oli lisaks Laestadiuse jälgedes käimisele ka sealse loodusega tutvumine. Võrdlemisi tasaselt maalt pärit eestlasi paeluvad eelkõige kõrgused.27 tublit matkajat on jõudnud 807meetrise Taivaskero mälestustahvli juurde, mis teavitab, et seal süüdati 1952. aastal Helsingi olümpiamängude tuli. Grupist neli väledamat on alustanud juba laskumist, ega ole pildile jäänud.Mägisemate piirkondade rahvaste keeltes on ...
Pühapäevane armulauaga kuldleeripüha jumalateenistus tõi kirikusse enam rahvast, kui seal viimastel kuudel olnud on. Ühelt poolt leerilaste sugulasi, aga ka koguduserahvast, kes pärast kogudust tabanud vapustusi taas pühakotta tee leidnud: oma õpetaja on ikka oma. Põlva koguduse täiskogu valis Pärnu Eliisabeti koguduse abiõpetaja Toomas Nigola oma koguduse õpetajaks 1. juulil. Pärnus toimetas ...
Lestadiuslased on tõsimeelsed kristlased.Elmar Reinsoo Pajala kalmistul Laestadiuse haual. Reisijuhi Urmas Orase koostatud materjalis, mida igaühele välja jagati, võis lugeda, et «lestadiuslus on 19. sajandi keskel tekkinud luterlik äratusliikumine, mille liikmeid leidub põhiliselt Soomes, Rootsis, Norras, Põhja-Ameerikas, aga ka Eestis.» Liikumine on oma nime saanud rootslasest pastori Lars Levi Laestadiuse ...
Ikka ja jälle kurdetakse sellele üle, et meie ajastul ei ole enam absoluutseid autoriteete, et neid ei ole ka kirikus, ja selles nähakse tõsist probleemi. Nii inimlikust kui ka kristlikust-teoloogilisest vaatenurgast võib sellest täiesti aru saada – meie elu on ebakindel, eksistents ohustatud ja mida teravamalt inimene seda tajub, seda rohkem igatseb ta kindluse ja selguse järele. Nagu «demokraatia», ...
Maarja-Magdaleena päeva eelõhtul, 21. juulil avati 11. augustini kestnud XV kirikumuusika festival Raplas, mida rahvasuus austavalt kirikumuusika pealinnaks on hakatud kutsuma. Ettekandele tuli Franz Joseph Haydni (1732–1809) «Aastaajad» Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestri esituses. See, et tegemist oli Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestriga, üllatas paljusid kontserdikülalisi. ...
Tänapäeva maailmas, kus «hea elu» tähendab harilikult mugavat ja tihti teiste kulul elamist, luksust ning priiskamistki, võib nii mõnelgi olla raske mõista, mis paneb kõrgharidusega inimesi kolima pealinnast, Tartust või Pärnust väiksematesse asulatesse, tihti suisa maapiirkonda (kus üsna viimase ajani polnud isegi korralikku Interneti-ühendust!), pühapäevast pühapäeva ...
Juuli-august 1927 Nii nagu suviti ikka, jätkus ka juulis-augustis laulupidude jada. Ja ikka oli neis oma koht ka vaimulikul muusikal. Virulased pidasid oma laulupeo 3. juulil Rakveres. Peoplatsiks oli tore Rahvaaia park, kuhu oli püstitatud nägus laululava. Kohal oli 2000 lauljat, kelle hulgas oli ka kolm Tallinna koori. Pühapäeva hommikul äratas uinujaid pasunamäng Vallimäelt ja kiriku tornist. 2. ja 3. juulil oli piduehtes ka ...
Inimese vabadust on ikka mõistetud vaba liikumisena, kuhu aga soovime. See asi on meile eestlastele hästi tuttav, kuigi kipub juba ununema. Polnud meil ju omalgi maal võimalik minna, kuhu tahtsime, rääkimata välismaale sõidust. Meie rannad olid impeeriumi piirialad ja sinna ei tohtinud minna. Kuid just õigust käia vabalt sisse ja välja on peetud üheks vabaduse tunnuseks. Ka vabadusekaotust ehk vanglakaristust ...