Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris tänasele taasiseseisvumispäeva pidulikule jumalateenistusele kogunes tuhatkond inimest, nii et kõik pidupäevalised ei mahtunud pühakoja uksest sissegi. Eesti kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik tuletas oma kõnes meelde taasiseseisvumise tähtsust ja sündmusi 16 aastat tagasi 19. ja 20. augustil 1991 ning siis valitsenud üksmeelt ning rõhutas ...
Mõisaküla taastatava luteri kiriku käärkamber ei mahutanud 12. augustil kõiki inimesi, kes tahtsid osa saada kuldleeri- ja kuldpulmatalitusest. Kaheksa eakat kuldleerilast nii Mõisaküla luteriusuliste kogudusest kui kaugemalt, kelle leeritõotuse andmisest oli möödunud pool sajandit, olid tulnud ristimist ja tõotuse andmist uuendama. Neile lisandus briljantleerini jõudnud Leili Sults, kes oli andnud ...
Paide kiriku põranda vahetamise käigus selgus, et 18. sajandil püstitatud kirik ehitati keskaegse pühakoja müüridele."Tõeks on osutunud see arvamus, et Paide praegune kirik, selle müürid on tehtud keskaegse lammutatud kiriku müüride peale. Säilinud on ka keskaegse kiriku põrand paeplaatidest, seni eksisteerinud põrandast üle poole meetri sügavamal," ütles OÜ Agu EMS ...
Piduliku päeva puhul oli Torma kirikusse tulnud üle 130 inimese. Pildil osa kogudusest ja külalistest koos vaimulike (vasakult) Valdo Reimani, Kaido Soomi, Mehis Puparti, Joel Luhametsa, Jaan Nuga ja Illar Hallastega. Pühapäeval, 19. augustil helisesid Tormas Maarja kirikus kellad kiriku 240. aastapäeva auks. Sel puhul toimus kirikus pidulik jumalateenistus, peeti ajalookonverents ning päeva lõpetas kirikukontsert. Torma koguduse ...
1. lk Rita Puidet. Ernie Addicott tutvus Eestiga Esmaspäeval, 20. augustil lendas koju tagasi möödunud nädalal Misjonikeskuse kutsel Eestis visiidil olnud Rahvusvahelise Euroopa Kristliku Misjoni direktor Ernie Addicott abikaasaga. 2. lk Rita Puidet. Pindi kogudusel on taas täieõiguslik õpetaja 18. augustil oli Pindi kirikus introduktsioonijumalateenistus, koguduse täieõiguslikuks õpetajaks sai Mait ...
Globaalne eestlus on suur rikkus,» ütles peaminister Andrus Ansip Kanadas ajalehele Eesti Elu. «Eestlased väljaspool Eestit on teinud meie riigi heaks rohkem, kui keegi võinuks arvata ja loota. Tänu väljaspool Eestit viibinud eestlastele oli võimalik Eesti Vabariigi taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Me peaksime kindlasti rohkem tegema koostööd – nii kodumaal kui väljaspool elavad ...
Theodor Hasselblatt on Jaan Tammsalule üle andnud Bruno Hasselblatile kuulunud kuldristi.Mitmendat põlve vaimulik Theodor Hasselblatt andis rukkimaarjapäeval Tallinna Jaani kogudusele oma isale Bruno Hasselblatile kuulunud kuldristi. «80 aastat on möödunud sellest ajast, kui minu isa sai selle risti kingiks koguduselt. Õige aeg on rist kogudusele tagasi anda,» ütles Theodor Hasselblatt hardushetkel kõneldes. Bruno ...
Lestadiuslased on tõsimeelsed kristlased.Elmar Reinsoo Pajala kalmistul Laestadiuse haual. Reisijuhi Urmas Orase koostatud materjalis, mida igaühele välja jagati, võis lugeda, et «lestadiuslus on 19. sajandi keskel tekkinud luterlik äratusliikumine, mille liikmeid leidub põhiliselt Soomes, Rootsis, Norras, Põhja-Ameerikas, aga ka Eestis.» Liikumine on oma nime saanud rootslasest pastori Lars Levi Laestadiuse ...
Ikka ja jälle kurdetakse sellele üle, et meie ajastul ei ole enam absoluutseid autoriteete, et neid ei ole ka kirikus, ja selles nähakse tõsist probleemi. Nii inimlikust kui ka kristlikust-teoloogilisest vaatenurgast võib sellest täiesti aru saada – meie elu on ebakindel, eksistents ohustatud ja mida teravamalt inimene seda tajub, seda rohkem igatseb ta kindluse ja selguse järele. Nagu «demokraatia», ...
Maarja-Magdaleena päeva eelõhtul, 21. juulil avati 11. augustini kestnud XV kirikumuusika festival Raplas, mida rahvasuus austavalt kirikumuusika pealinnaks on hakatud kutsuma. Ettekandele tuli Franz Joseph Haydni (1732–1809) «Aastaajad» Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestri esituses. See, et tegemist oli Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestriga, üllatas paljusid kontserdikülalisi. ...
Tänapäeva maailmas, kus «hea elu» tähendab harilikult mugavat ja tihti teiste kulul elamist, luksust ning priiskamistki, võib nii mõnelgi olla raske mõista, mis paneb kõrgharidusega inimesi kolima pealinnast, Tartust või Pärnust väiksematesse asulatesse, tihti suisa maapiirkonda (kus üsna viimase ajani polnud isegi korralikku Interneti-ühendust!), pühapäevast pühapäeva ...
Juuli-august 1927 Nii nagu suviti ikka, jätkus ka juulis-augustis laulupidude jada. Ja ikka oli neis oma koht ka vaimulikul muusikal. Virulased pidasid oma laulupeo 3. juulil Rakveres. Peoplatsiks oli tore Rahvaaia park, kuhu oli püstitatud nägus laululava. Kohal oli 2000 lauljat, kelle hulgas oli ka kolm Tallinna koori. Pühapäeva hommikul äratas uinujaid pasunamäng Vallimäelt ja kiriku tornist. 2. ja 3. juulil oli piduehtes ka ...
Inimese vabadust on ikka mõistetud vaba liikumisena, kuhu aga soovime. See asi on meile eestlastele hästi tuttav, kuigi kipub juba ununema. Polnud meil ju omalgi maal võimalik minna, kuhu tahtsime, rääkimata välismaale sõidust. Meie rannad olid impeeriumi piirialad ja sinna ei tohtinud minna. Kuid just õigust käia vabalt sisse ja välja on peetud üheks vabaduse tunnuseks. Ka vabadusekaotust ehk vanglakaristust ...
Iga päev paarsada turisti Kuivastu-Kuressaare maantee 12. kilomeetril Muhu saare suurimas Liiva külas asub Muhu Katariina kirik. Tõelise turistide mekana teab oma rolli ka kirik ja nii hoitakse suviti selle uksed lahti iga päev kella kümnest kuueni. Kui ma Läänemere saarte kirikute plakatitega esmaspäeva hommikul kolmveerand kümme kirikusse jõudsin, oli jalgaratas seina najale toetatud, uksed valla ja esimesed ...
Käesolev suvi on Eestimaa kultuurikalendris olnud tavapäraselt sündmusterohke. Juuni lõpul peeti Tallinnas noorte laulu- ja tantsupidu. Erinevais paigus toimuvad vabaõhuetendused, kus mängitakse ka algupäraseid uuslavastusi. Juuli viimasel nädalavahetusel võõrustas Viljandi järjekordset pärimusmuusika festivali. Samal ajal (29.–30. juulil) tähistati Eestimaa teises servas, Kuressaares ja ...