Eesti Kiriku selle suve reisi eesmärgiks oli seatud tutvumine lestadiusluse vaimuliku pärandi ja Lapimaa loodusega ning teelistele avatud kirikute külastamine. 1952. aastal valminud Enontekiö (Hetta) kiriku altariseina on kujundanud kunstnik Uuno Eskola. Õnnistava Kristuse kujutamine üle talvise põhjamaise looduse, inimeste ja loomade teeb selle fresko eriliselt kõnekaks. Kuid nagu Lapimaa ja erinevad lestadiuslikud rühmad ei piirdu vaid Soomega, nii ...

Reisi üheks osaks oli lisaks Laestadiuse jälgedes käimisele ka sealse loodusega tutvumine. Võrdlemisi tasaselt maalt pärit eestlasi paeluvad eelkõige kõrgused.27 tublit matkajat on jõudnud 807meetrise Taivaskero mälestustahvli juurde, mis teavitab, et seal süüdati 1952. aastal Helsingi olümpiamängude tuli. Grupist neli väledamat on alustanud juba laskumist, ega ole pildile jäänud.Mägisemate piirkondade rahvaste keeltes on ...

Pühapäevane armulauaga kuldleeripüha jumalateenistus tõi kirikusse enam rahvast, kui seal viimastel kuudel olnud on. Ühelt poolt leerilaste sugulasi, aga ka koguduserahvast, kes pärast kogudust tabanud vapustusi taas pühakotta tee leidnud: oma õpetaja on ikka oma. Põlva koguduse täiskogu valis Pärnu Eliisabeti koguduse abiõpetaja Toomas Nigola oma koguduse õpetajaks 1. juulil. Pärnus toimetas ...

Lestadiuslased on tõsimeelsed kristlased.Elmar Reinsoo Pajala kalmistul Laestadiuse haual. Reisijuhi Urmas Orase koostatud materjalis, mida igaühele välja jagati, võis lugeda, et «lestadiuslus on 19. sajandi keskel tekkinud luterlik äratusliikumine, mille liikmeid leidub põhiliselt Soomes, Rootsis, Norras, Põhja-Ameerikas, aga ka Eestis.» Liikumine on oma nime saanud rootslasest pastori Lars Levi Laestadiuse ...

Ikka ja jälle kurdetakse sellele üle, et meie ajastul ei ole enam absoluutseid autoriteete, et neid ei ole ka kirikus, ja selles nähakse tõsist probleemi. Nii inimlikust kui ka kristlikust-teoloogilisest vaatenurgast võib sellest täiesti aru saada – meie elu on ebakindel, eksistents ohustatud ja mida teravamalt inimene seda tajub, seda rohkem igatseb ta kindluse ja selguse järele. Nagu «demokraatia», ...

Maarja-Magdaleena päeva eelõhtul, 21. juulil avati 11. augustini kestnud XV kirikumuusika festival Raplas, mida rahvasuus austavalt kirikumuusika pealinnaks on hakatud kutsuma. Ettekandele tuli Franz Joseph Haydni (1732–1809) «Aastaajad» Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestri esituses. See, et tegemist oli Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestriga, üllatas paljusid kontserdikülalisi. ...

Tänapäeva maailmas, kus «hea elu» tähendab harilikult mugavat ja tihti teiste kulul elamist, luksust ning priiskamistki, võib nii mõnelgi olla raske mõista, mis paneb kõrgharidusega inimesi kolima pealinnast, Tartust või Pärnust väiksematesse asulatesse, tihti suisa maapiirkonda (kus üsna viimase ajani polnud isegi korralikku Interneti-ühendust!), pühapäevast pühapäeva ...

Juuli-august 1927 Nii nagu suviti ikka, jätkus ka juulis-augustis laulupidude jada. Ja ikka oli neis oma koht ka vaimulikul muusikal. Virulased pidasid oma laulupeo 3. juulil Rakveres. Peoplatsiks oli tore Rahvaaia park, kuhu oli püstitatud nägus laululava. Kohal oli 2000 lauljat, kelle hulgas oli ka kolm Tallinna koori. Pühapäeva hommikul äratas uinujaid pasunamäng Vallimäelt ja kiriku tornist. 2. ja 3. juulil oli piduehtes ka ...

Inimese vabadust on ikka mõistetud vaba liikumisena, kuhu aga soovime. See asi on meile eestlastele hästi tuttav, kuigi kipub juba ununema. Polnud meil ju omalgi maal võimalik minna, kuhu tahtsime, rääkimata välismaale sõidust. Meie rannad olid impeeriumi piirialad ja sinna ei tohtinud minna. Kuid just õigust käia vabalt sisse ja välja on peetud üheks vabaduse tunnuseks. Ka vabadusekaotust ehk vanglakaristust ...

Iga päev paarsada turisti Kuivastu-Kuressaare maantee 12. kilomeetril Muhu saare suurimas Liiva külas asub Muhu Katariina kirik. Tõelise turistide mekana teab oma rolli ka kirik ja nii hoitakse suviti selle uksed lahti iga päev kella kümnest kuueni. Kui ma Läänemere saarte kirikute plakatitega esmaspäeva hommikul kolmveerand kümme kirikusse jõudsin, oli jalgaratas seina najale toetatud, uksed valla ja esimesed ...

Käesolev suvi on Eestimaa kultuurikalendris olnud tavapäraselt sündmusterohke. Juuni lõpul peeti Tallinnas noorte laulu- ja tantsupidu. Erinevais paigus toimuvad vabaõhuetendused, kus mängitakse ka algupäraseid uuslavastusi. Juuli viimasel nädalavahetusel võõrustas Viljandi järjekordset pärimusmuusika festivali. Samal ajal (29.–30. juulil) tähistati Eestimaa teises servas, Kuressaares ja ...

Miks oma õigust ajan taga,läen läbi müüri,tulest, veest,ei lõppu paista sellel rajal,vaid  pettumustest kibe meel.   Tean – unustades alandlikusvaid omakasu silme ees,ei kogeda saa tõelist rikkust,kuid loobudes võib tulla see...   Sind palun, Issand, raputamu kõrki südant rumalat,meelt alandlikku vajan ma,et kuulda mõistaks Jumalat.Daisy Lappard

Hargla koguduses oli 15. juulil briljantleer, 1947. aastal altari ees seisnud 65 leerilapsest oli tänavu leerijumalateenistusele tulnud 30. Leerilapsed kutsusid jumalateenistust läbi viima Karula koguduse diakoni Enno Tanilase, kes kümme aastat tagasi oli kohaliku vaimulikuna kuldleeri pidanud. Jumalateenistusel laulis Mõniste-Varstu segakoor Dimena ja Hargla memmede ansambel, koori juhatas Ele Vakk, ansamblit Külli Mannas. Leerilapsed tänavad vaimulikku ilusa päeva ja ...

Sel aastal 12. märtsil oli 400 aasta juubel Paul Gerhardtil, kelle nimi on meile tuttav kiriku laulu- ja palveraamatu kaudu. Juubelid on meie tõtlikus ajas ilusad ja tähtsad. Juubelid tuletavad meelde, et juba enne meie aega on inimesed tähendusrikkalt mõtelnud ja ütelnud, teinud ja loonud. Elame suurel määral sellest, mis eellased meile on pärandanud. Eesti lauluraamatus enim esindatud Paul Gerhardt oli sakslane ja ...

Pilistvere, Käsmu ja Räpina kogudus ning vaimulikud Hermann Kalmus, Margit Nirgi ja Urmas Nagel. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed Jaanus Lohur, Helgi Mannov ja Raivo Võlli. Issand, kingi meile siirast ja omakasupüüdmatut armastust kaasinimeste vastu. Õpeta meid tegema häid tegusid ja teenima ligimest Sinu nime kiites. Issand Jumal, täida meie süda alandliku ja kannatliku meelega, et see ei väsiks ...