Filmis «Patukahetsus» küsib lõpus üks memm: «Kas see tee viib templi juurde?» Talle vastatakse, et ei vii. Memm küsib, et milleks siis see tee, kui see ei vii templi juurde.Elu muutub vahel tormamiseks, kus unustatakse siht, mida tahetakse saavutada. Kiirustamine muutub elustiiliks. Rohkem ja paremini ei saa olla elu eesmärgiks. Peatus Jumala kojas aitab taastada elu igavikulist sihti.Avatud kirikud teelistele on meile ...

Naistepäeva üldrahvaliku tähistamise üle vaieldakse tänini. Kummati ligi pool sajandit varjusurmas olnud emadepäev sulandus tähtpäevade sekka sujuvalt, ilma vaidlusteta. Miks? Sest ema roll meie elus on vist meie endaksolemise ehk identiteedi nurgakiviks. Kui meil pole toetuda emale, ei suuda me kindlad olla ka iseendas. Pole ime, et kriisiperedeski ripuvad lapsed ema küljes, küsimata, on ta joodik või lits. ...

Rm 8:26–30 Ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas (Rm 8:38–39). Elu on muutunud talumatult kiireks ja et vähegi kiirusega toime tulla, teeme plaane ja koostame ajakavasid – homseks, eelseisvaks nädalaks, kuuks, aastaks. Ikka selles usus, et koostatud plaanid kord ...

Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32 Enne maailma loomist, enne kõiki aegu oli Jeesus kirgastatud oma Isa juures. Ja selle kirkusega tuli Ta meie juurde, et meie meel lööks helkima Jumala mõistmise valguses. Kuid meie oleme ainult piisad sellest kirkuse ookeanist, mis oli Tema. Ja mis on Tema. Ta ju läks tagasi oma Isa juurde. Ja kui meie meel on valgustatud, siis taipame, et ...

29. aprillil kogunesid Õpetajate Konverentsi visioonitoimkonna seitse liiget Tallinna Pühavaimu koguduse majja, et arutada ühiskondlik-poliitilist olukorda riigis ja kirikus. Toimkond leidis, et peapiiskop Jaan Kiiviti poolt Kirikukogul esitatud aruanne ja programmiline ettekanne oli ühiskonnakriitilisem kui varasematel aastatel ja selles nähti kiriku välissuuna olulisuse tunnustamist. Ebaselged eesmärgid Toimkond sedastas oma ...

Laupäeval, 27. aprillil kogunes Los Angelese Eesti Majja rohkearvuline eestlaskond, et pidada USA I praostkonna sinodikoosolekut. Saabuti tuhandete miilide kauguselt juba päev varem kõikjalt Ameerika Ühendriikidest: New Yorgist, Lakewoodist, Portlandist, Bergen Countyst, Baltimorest ja Hamiltonist Kanadast. Los Angelese koguduse esimees Heino Nurmberg ütles oma avatervituses muu hulgas, et seekordne sinod on ajalooline, sest see toimub esmakordselt ...

EELKst kui rahvakirikust peaaegu enam ei kõnelda. Suurem osa rahvast kirikust eriti ei hooli ja ega kirik rahvastki. Kristlikku usku pole rahvas kunagi vahetult omaks võtnud. Kristlikud rahvad kujunesid ajaloos seeläbi, et härrased ristiusu omaks võtsid. Kristluse saatus ühiskondlikul tasandil on sõltunud ikka koorekihist. Seda teame tänapäevalgi. Rahvas jookseb moe järele, mille määravad prominendid, kellel on ...

23. aprillil toimus Tartu Pauluse kiriku tiibhoone 2. korruse saalis EELK XXVI Kirikukogu 2. istungjärk. Kuulati peapiiskopi aruannet ja majandusaruannet eelmise aasta kohta ning arutleti mitme seadusemuudatuse eelnõu üle. Istungi alguses kandis assessor Joel Luhamets ette konsistooriumi pöördumise (vt 7. lk) lisada päevakorda täiendav punkt. Kirikukogu aktsepteeris konsistooriumi ettepanekut väärtustada ja jäädvustada ...

(2Ms 32:7–14) Viimasel ajal on mul olnud rõõmus võimalus kirikupalvetes Jumala ette kanda mitme inimese tänu kuuldud palvete eest. Võib-olla ei olegi tänupalvete ajendid olnud kes teab kui suured ja imelised, ometi on tänupalve ise kõnekas sündmus. See näitab inimese suhtumist Jumalasse ja palvesse. Jumal, palve ja eestpalve kuuluvad loomulikuna inimese ellu. Rõõmustav on, et tänupalveid on soovinud noored ...

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!Ps 66:20 Oleme tihti maadligi, nii väikesed, et ei tunne muud, kui et oleme põrm ja ussikesed. Oleme kaotanud igasuguse yhenduse Jumalaga. Ja kui me mõistusega anname endale aru, et Jeesus palub meie eest, ei suuda me seda uskuda. Sest usk pole enda teha, vaid on Jumala and. Äralõigatuna Jumalast langeme masendusse, moodsa sõnaga ...

23. aprillil toimus Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses järjekordne religiooniõpetuse ainenõukogu koosolek. Religiooniõpetuse uue ainekava väljatöötamine on jõudnud etappi, mis lubab Eesti Usuõpetajate Liidul planeerida suveks religiooniõpetuse õpetajate õppepäeva, kus ainekavale viimane lihv anda ja selle raamkava alusel õppida ette valmistama oma koolile sobivat ainekava. Õppepäevade ...

Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk! Hb 13:7 Seda apostli sõna on kasutatud sagedasti just kirikujuhtide ärasaatmisel või nende mälestusele mõeldes. Sellesama salmi valis peapiiskop Edgar Hark kõne aluseks, kui 11. oktoobril 1977. aastal Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Jumalaga jäeti peapiiskop Alfred Toomingaga, kes ...

Kevadväsimus on kõigile tuttav: töö ei edene, jooksvad probleemid kuhjuvad, suhetes sõprade või töökaaslastega tekib raskusi jne. Eriti tüütavaks muutuvad need probleemid ametites, kus töötatakse inimestega – kui endal on probleeme, pole teiste omi lihtne lahendada. Vaimulikele, kooliõpetajatele, diakooniatöötajatele ja noortejuhtidele ongi kevad seetõttu üsna pingeline ...

Kiriku laulu- ja palveraamatus on laul number 315 Eks see ole arm ja heldus – palvelaul, mis julgustab inimest Jumalaga kõnelema. Laulu mõte on koondatud 7. salmile. Uues Lauluraamatus ilmus laul numbri 13 all ning sellel on pikkust 11 salmi jagu. Saksa keeles on laulu pealkiri «Ist es nicht ein Werk der Gnaden». Pastor ja arst Sõnade autor on Johann Rist, kes sündis 8. märtsil 1607 Ottensenis Saksamaal kirikuõpetaja pojana. Ta ...

Püha Jüri, Georgiose algkujuks peetakse keiser Diocletianuse ajal aastal 303 ristiusu märtrina surnud Rooma ohvitseri. Tema nime järgi tähistatakse kirikukalendris legendaarse isiku mälestuspäeva – jüripäeva. Kõige tuntum lugu püha Jüri kangelaslikest tegudest on tema võitlus lohemaoga. Kurjuse kehastajana ähvardas see võimas koletis linnarahvast, kes pidi tema vaigistamiseks ohverdama talle nii ...