Rm 8:26–30 Ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas (Rm 8:38–39). Elu on muutunud talumatult kiireks ja et vähegi kiirusega toime tulla, teeme plaane ja koostame ajakavasid – homseks, eelseisvaks nädalaks, kuuks, aastaks. Ikka selles usus, et koostatud plaanid kord ...
Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32 Enne maailma loomist, enne kõiki aegu oli Jeesus kirgastatud oma Isa juures. Ja selle kirkusega tuli Ta meie juurde, et meie meel lööks helkima Jumala mõistmise valguses. Kuid meie oleme ainult piisad sellest kirkuse ookeanist, mis oli Tema. Ja mis on Tema. Ta ju läks tagasi oma Isa juurde. Ja kui meie meel on valgustatud, siis taipame, et ...
Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, ainus rootsikeelne välismaal asuv kirik, mis ei allu Rootsi kirikule, vaid asukohamaa kirikule EELKle, oli pühapäeva hommikupoolikul rahvast pungil täis. Tavaliselt 250 kirikulist mahutavas saalis hingas ühes rütmis oma pool tuhat inimest. Rahvas oli kohale palutud pool tundi enne jumalateenistuse algust, uksel seisid väikesed lilleneiud, kirikut piirasid fotograafid ja ajakirjanikud, tervet kvartalit aga ...
29. aprillil kogunesid Õpetajate Konverentsi visioonitoimkonna seitse liiget Tallinna Pühavaimu koguduse majja, et arutada ühiskondlik-poliitilist olukorda riigis ja kirikus. Toimkond leidis, et peapiiskop Jaan Kiiviti poolt Kirikukogul esitatud aruanne ja programmiline ettekanne oli ühiskonnakriitilisem kui varasematel aastatel ja selles nähti kiriku välissuuna olulisuse tunnustamist. Ebaselged eesmärgid Toimkond sedastas oma ...
Eestlastele oli luteri kirik veel sajand tagasi valdavalt baltisaksa kirik (Herrenkirche), samamoodi nagu õigeusu kirik oli keisri kirik. Kiriku vaimulikkond ja juhtkond koosnes peamiselt nende rahvuste esindajatest.Mikko Ketola kirjutistest võib lugeda, et luteri kirik Eestis ei jõudnud kahe maailmasõja vahel saada tõeliseks rahvakirikuks. Veel 1920ndate aastate alguses oli enamus vaimulikest baltisakslased (kuigi mitte kiriku juhtivatel ...
Inglise kirikulaulu ajalugu on lühike, kui seda võrrelda saksa või põhjamaade koraaliloominguga. Inglise (anglikaani) kiriku jumalateenistuslikeks lauludeks olid algselt Vana Testamendi psalmid, kas oma algupärases kujus või kalvinistide ehk reformeeritud kiriku kombel salmilisteks lauludeks vormituina. Vaimulik laul lõi õitsele XVIII sajandil kiriklike teisitimõtlejate ehk nonkonformistide keskel. Just metodistid õpetasid ...
Teist suve on Eestis käivitunud teeliste kirikute projekt. Möödunud aastal osales selles 54 luterlikku kirikut. Abiks ränduritele anti välja käepärane buklett, milles oli ära toodud info suvel avatud kirikutest. Info oli üleval ka EELK koduleheküljel Internetis. Buklett anti välja EELK Konsistooriumi, ajalehe Eesti Kirik ja kirjastusseltsi Logos ühistööna. Tänavu on projekt muutunud oikumeeniliseks ...
Filmis «Patukahetsus» küsib lõpus üks memm: «Kas see tee viib templi juurde?» Talle vastatakse, et ei vii. Memm küsib, et milleks siis see tee, kui see ei vii templi juurde.Elu muutub vahel tormamiseks, kus unustatakse siht, mida tahetakse saavutada. Kiirustamine muutub elustiiliks. Rohkem ja paremini ei saa olla elu eesmärgiks. Peatus Jumala kojas aitab taastada elu igavikulist sihti.Avatud kirikud teelistele on meile ...
Naistepäeva üldrahvaliku tähistamise üle vaieldakse tänini. Kummati ligi pool sajandit varjusurmas olnud emadepäev sulandus tähtpäevade sekka sujuvalt, ilma vaidlusteta. Miks? Sest ema roll meie elus on vist meie endaksolemise ehk identiteedi nurgakiviks. Kui meil pole toetuda emale, ei suuda me kindlad olla ka iseendas. Pole ime, et kriisiperedeski ripuvad lapsed ema küljes, küsimata, on ta joodik või lits. ...