Slava Ukraine
Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Leeritund 7.osa – Patt ja selle tunnistamine

Eelnenud kahes leeritunnis oli juttu 10 käsust, mis seavad meile rajajooned suhtluseks Jumala ja kaasinimesega. Jeesus võttis nii need käsud kui kogu Vana Testamendi Seaduse kokku kahte suurde käsku või suhete alusnõudesse. Ta ütles: «Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Armasta oma ligimest nagu iseennast!» (Mk 12:30-31 jm) Kõik 10 ...

Leeritund 6.osa – Kümme käsku

Inimene ja inimene  Inimest köidab kõik maine, aga inimene tajub ka jumaliku väärtuslikkust. Oma elu kestel langetame me valiku oma igavese saatuse kohta. Oluline on oma mõtted ja tunded puhtad hoida. Enesehinnangu aluseks on hea võtta Jumala käsk - ka suhetes mina ja ligimene. Kes on ligimene? Jeesuse järgi on selleks iga inimene. 4. käsk Sina pead austama oma isa ja ema. Siin mõeldakse meie vanemaid ja ülemaid. ...

Leeritund 5.osa – 10 käsku

Inimene ja Jumal Usk ja elu Peale usutunnistust on kohane tutvustada kristlikku eetikat ja kümmet käsku. Kristlik usk ei ole intellektuaalsete tõekspidamiste kogum, samuti mitte maailmapõlgav endassetõmbumine, vaid Jeesuse järgimine Jumala loodud maailmas Püha Vaimu väes. Kust on pärit 10 käsku? 10 käsku pärinevad Vanast Testamendist, 2. Moosese raamatu 20. peatükist (salmid 1-17). Iisraeli rahvas oli Moosese ...

Leeritund 4. osa

Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Mida tähendab pühitsemine? Saksa teoloogi Rudolf Otto sõnul on peaaegu kõigis usundites oluline mõiste «püha». Püha on miski, mis erineb tavalisest, argisest ja mida inimene tajub seetõttu erilisena. Pühadus on kogetav ja Otto järgi põhineb igasugune ...

Leeritund 3.osa – Mina usun Jeesusesse Kristusesse

Lunastama tähendab lahti ostma. Vanal ajal kehtiva karmi võlaõiguse alusel heideti maksujõuetu võlgnik vanglasse või tehti orjaks. Ta pidi orjama seni, kuni võlg sai makstud. Sageli oli võlg nii suur, et ta pidi orjama surmani. Aga tal võis olla mõni rikas sugulane, kes tuli ja maksis võlad ära ja ostis võlavangi vabaks. Jumal on tulnud Jeesuses Kristuses meid lahti ostma patu orjusest. Jeesus Kristus on meie ...

Leeritund 2. osa

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisesse Isasse, taeva ja maa Loojasse Kui kusagilt kuuldub sõna «Jumal», siis võib reaktsioon olla mitmekesine, see võib tekitada kartust ja teravat protesti, kuid viia läbi uudishimu rahu- ja armastusseisundini. Küllap on leerikursuse alguseks kasulik analüüsida erinevaid viise, kuidas läbi aegade on Jumalast räägitud. 1. Uuest Testamendist on ehk üheks olulisimaks ...

Leeritund 1. osa

Mis on leer, milleks seda vaja, mida see annab? On väga tervitatav, et Eesti Kirik on otsustanud alustada leeriõpetust tutvustava rubriigiga. Küllap mõnelgi meie kiriku liikmel on vaja korrata leeris õpitut selleks, et tunda paremini Jumalat ja tema tahet ning täita oma osa kiriku täieõigusliku liikmena. Leerinurk ilmub kaheteistkümnes järgnevas Eesti Kirikus. Teemad on: Mis on leer, milleks seda vaja, mida see annab? Jumal - ...

Aitab usus kasvada

Usu põhiküsimusi käsitlev seminar «Reis usumaale» kestis Tartu Pauluse kirikus jaanuari keskpaigast veebruari esimese neljapäevani. Nelja nädala jooksul käidi koos kaheksa korda. Selle uskuäratava 7 vihikust koosneva materjali on kokku pannud dr Burghard Krause Saksamaalt Düsseldorfist. Seminari «Reis usumaale» nii-öelda maaletoojad on Michael Schümers ja Merike Schümers-Paas Saksamaalt. 2000 aastat ...

Kristuse õpetuse järgi elades

Rikkad ja vaesed on alati olnud. On harjutud mõtlema, et oma tublidusega võib igaüks haljale oksale jõuda. Nüüd, kui maailmakapital on ostnud meie majanduse ja seda järjest tootlikuma tehnikaga käigus hoiab, muutub järjest suurem hulk inimesi liigseks. Isegi mudilastel on vabas Eestis omavahelise jutu teemaks vanemate hirm töökohta kaotada, harvemini töö leidmine. Jumalata haige rahvas Piibel ei ...

Jaan Lattik võitluses usuõpetuse eest

1920ndatel aastatel peeti Eestimaal tulist võitlust usuõpetuse sisseviimise eest koolidesse. Selle võitluse «kindralstaabi ülemaks» oli pastor Jaan Lattik, Riigikogu liige, hilisem haridusminister ja välisminister. Ehkki toonastest sündmustest lahutab meid 80 aastat, tuleb palju tuttavlikku ette tänapäevases usuõpetuse-vastases võitluses käibelolevast. 19. detsembril 1922 lükkas Riigikogu tagasi ...

Quo vadis EELK diakoonia? Küsimusi diakooniatöö hetkeseisust ja tulevikust 3. osa

(Algus EK nr 39.) Olulisim küsimus antud seoses on, millised tegevusviisid, millised struktuurid, missugune koolitus ja millised koostöövormid teenivad ühist visiooni teostust ja vastavad kõige paremini seatud strateegilistele eesmärkidele ehk Eesti diakoonia arendamisele? Eesti diakoonianägemuse võimalikkus Kas on võimalik leida ühine diakoonianägemus, ühine strateegia? Kas selle poole pürgida on vaeva ...

Quo vadis EELK diakoonia? Küsimusi diakooniatöö hetkeseisust ja tulevikust 2. osa

(Algus EK nr 39.) Diakooniatööst kõneldes hinnatakse muu hulgas, milline on meid ümbritsev ühiskond ja selle sotsiaalsed väljakutsed; sealt edasi kiriku ja koguduste kasutuses olevaid ressursse nagu töötegijad, oskused, materiaalsed ja majanduslikud ressursid. Samuti selgitatakse, kuidas olemasolevad diakoonia struktuurid ja tegevusviisid teenivad meie vajadusi. Viimaste aastate diakoonia arengut Eestis on mõjutanud mitu ...

Quo vadis EELK diakoonia? Küsimusi diakooniatöö hetkeseisust ja tulevikust 1. osa

Mäletan, et 1990ndate alguses tervitas Tallinna reisisadamas reisijaid silt, mille tekst ütles viisakalt: «Vabandame ebamugavuse pärast, meil toimub maja ümberehitus!» Sadamahoonet laiendati ja see põhjustas teatud ebamugavusi. Kord taas Tallinna saabunud, märkasin, et keegi möödakäija oli sildil olevas tekstis avaramat sümboolikat tajunud ja sõnumi ümber formuleerinud: «Vabandame ebamugavuse ...

Postkristluse sekulaarne humanism 5. osa

(Algus EK nr 29.) Temas nähti müütilist Nero redivivust, taaskehastunud Nerot, seega antikristust ennast. Tema nime – Nero Caesar (Neron Quesar) – arvuks saadi heebrea tähti kasutades metsalise nime arv 666. Kui lähtuda esitatud ajaloolisest kontseptsioonist, siis on antikristus juba tulnud ja olnud ning muutunud ajalooks. Meie süda võiks seetõttu arvu 666 ja selle sümboli WWW suhtes olla rahulik; kui mitte, siis on antikristus ...

Postkristluse sekulaarne humanism 4. osa

(Algus EK nr 29.) Sellele arvule on Piiblis selgelt viidatud kui antikristuse arvule. Praktikas viib see selleni, et Kreekas juurutatakse elektroonilist süsteemi, mille põhielemendiks on koodarv 666. Kas ei tule selles näha provokatsiooni ja meie kristliku õigeusu elanikkonna kiusamist? Öeldut silmas pidades peab Püha Sinod vajalikuks juhtida valitsuse ja poliitiliste ringkondade tähelepanu järgmistele ettepanekutele: 1. Mitte ...