Septembris Eesti Kirikus välja kuulutatud sõbrale tasuta lehe tellimise kampaania käigus saabus toimetusse kahe nädala jooksul Eestimaa eri paikadest sada viiskümmend üks sõbrakupongi ja rohkelt tänusõnu meie lugejailt. Eesti Kirik on varemgi taolisi lehe tutvustamise kampaaniaid korraldanud, aga ma ei mäleta, et eelmistel aastatel oleks selle läbi nii paljud lugejad lehte oma sõpradele soovitanud. Kui tänane ...
Minu nimi on Heikki Pietilä, aga sõbrad kutsuvad mind Pandaks.Minu perekonda kuulub abikaasa Soili, kes töötab praegu Helsingi linna sotsiaalkeskuses, tütar Minttu perega ning poeg Mikko. Lapsed on 33 ja 30 aastat vanad. Meil on üks lapselaps, Minttu poeg Touko Oiva Ilmari, kes saab varsti neljakuuseks.Ise olen 57aastane noortejuht, Eestisse saatis mind kaheks aastaks Suomen Lähetysseura. Hetkel on minu töökoht ...
Võin ainult kujutleda, millise tagamõttega sai omal ajal Tallinnas Maarjamäele ehitatud n-ö lõpetamata Soome sild - küllap siidikindas ähvarduseks kapitalistlikule maailmale, kuid mulle tõi see alati silme ette sileda jää, üle mille liugleb lõbusas ruudulises pleedis Tove Janssoni väike My. Tuul puhumas takka ja naaberrannik juba silmapiiril paistmas.Me kõik oleme suuremal või ...
(Algus EK nr 39.) Diakooniatööst kõneldes hinnatakse muu hulgas, milline on meid ümbritsev ühiskond ja selle sotsiaalsed väljakutsed; sealt edasi kiriku ja koguduste kasutuses olevaid ressursse nagu töötegijad, oskused, materiaalsed ja majanduslikud ressursid. Samuti selgitatakse, kuidas olemasolevad diakoonia struktuurid ja tegevusviisid teenivad meie vajadusi. Viimaste aastate diakoonia arengut Eestis on mõjutanud mitu ...
Neli aastat tegutsenud Tallinna Diakooniahaigla oli laupäevaks, 27. septembriks valmis pühitsemistalituseks.Kõigepealt pühitsesid II ja seejärel III korruse peapiiskop Jaan Kiivit, õpetaja Mart Salumäe ning Norra pastorid Gunnar Prestegàrd, Runo Lilleaasen jt. Muusikalise panuse andis üheksast mehest koosnev Lillebergkvartett ja lauljatar Solveig Slettahjell Norrast.Kingiks pianiinoDiakooniahaigla uksel lehvisid Eesti ...
Saksa evangeelses ajakirjanduses võib kohata senini ülistusi «protestantluse struktuuri» kohta: «See võimaldab, et ilmikud tegutsevad otsustavalt kaasa kiriku juhtimisel» (Zeitzeichen, 9/2003, lk 45).Kui lugeda aga Kristel Neitsovi refereeringut Lea Altnurme ettekandest eestlaste usklikkuse kohta (Eesti Kirik, 17.09.), siis tundub, et täituma hakkab pigem Paul Tillichi ettekuulutus protestantliku ajastu lõpust: ...
Eesti üks nimekam hingekarjane, professor Eenok Haamer on vähestest ametis olevatest luterliku kiriku vaimulikest, kes on teeninud üht ja sama kogudust 40 aastat järjest. Kõik sai alguse 1963. aasta 1. oktoobril, mil noor Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni (tänane Usuteaduse Instituut – toim.) üliõpilane määrati teenima Mustvee kogudust. Kahevahel valik Eenok Haamer meenutab, kuidas 1963. aasta 5. septembril oli ...
Johannes 11:1,3,17–27Ühenduses mõtetega surmast jutustas Augustinus sageli kellegi oma sõbra ning kaaspiiskopi surmaeelsetest sündmustest. Kui selle mehe surmatund ligi oli ja Augustinus arvas, et ta peaks küll veel elama, sest et ta on nii vajalik kirikule, vastas viimane: «Võiks ehk olla hea, kui mul ei pruugiks kunagi surra, kui aga siiski kord, miks mitte just nüüd.»Jeruusalemmast ida pool asuvas Betaania ...
Jeesus Kristus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10b Olen harjunud mõttega, et ülestõusmispühad on kevadel, ajal, mil kõik ärkab ja tärkab, siis kui igal päeval on looduses näha elu algust ja arengut. Ka inimesed muutuvad rõõmsamaks ja lootusrikkamaks, kui päikesevalgust saab järjest rohkem. Kevadel on lihtne ja südamelähedane ...