Pauluse kiri efeslastele 4:1–6 Ühest masinkirjalisest luulealmanahhist on meelde jäänud Ruut Soo nime all ilmunud read «.. nüüd aga kõigi võlglasiks teeb mind / mu uue südame ja uue elu rikkus». See võlglaseks olemise teadmine nende ees, kellel on vähem, kes on niiöelda elu vaeslapsed, seletab elus mõndagi sellist, mille seletamiseks muidu peaks pikki jutlusi pidama. Huvitav, et umbes sama tulemuseni ...
Heebrealastele 10, 35–39 Mitmete rahvaste muinasjuttudes on motiiv, kus kangelane peab kedagi päästma või kätte saama mingi varanduse, ja otsitav asub teisel pool nõiutud metsa. Tark annab kangelasele nõu ja ütleb, et läbi metsa on võimalik minna ainult ühel tingimusel: mitte mingil juhul ei tohi vaadata tagasi, ükskõik, mis siis selja taga ka toimub. Kes tagasi vaatab, hukkub. Muinasjutud on enamasti õnneliku ...
1Ms 2:4–15 Kommunistliku maailmareligiooni dogmade hulka kuulus müüt sellest, kuidas kogu olemasolev on tekkinud juhuslikult aineosakeste iseenesliku kokkupuute tagajärjel. Kindlalt nõuti kinnitust, et mingit Kõrgemat Intellekti selle sündmuse juures ei viibinud. Sama kindlalt kinnitati, et teadlased on seda tõestanud. Kui nende teadlaste nimede ja tõestuste järele küsiti, siis nimetati aukartusega Marxi, Engelsi ja veel ...
1Ts 5:14–24 Enamus inimesi oleks rahul, kui pastor oma jutlust tõsiselt võttes tõttaks pärast jumalateenistust kohalikke asotsiaale noomima. Kes siis veel nii korratud on kui need, kes prügikastist oma igapäevast leiba otsivad. Pole neil elu heidikutel kaitsjat ega solvu neist keegi noomimise pärast. Ainult et noomimisest ei ole kasu, see on hiljaks jäänud. Kasu pole ka sellest, kui neile humanitaarabi riideid viia ja kõht ...
Ap 6:1–7 Sellel pühapäeval õhutatakse meid tähele panema neid, kes on hädas ja keda peaks aitama. Meie probleem aga on, mida teha ja mida tegemata jätta? Kõige tähtsam on aga, et selles kirjakohas ei räägita ainult aitamisest. Loodan, et kogudustes on arutatud, mis on oluline ja mis vähem oluline ja jõutud põhimõtte juurde, et tähtsaim on koguduse kasvamine ja siis võimalikult paljude inimeste ...
1Kr 3:9–15 Elame kõik mingis majas. Sellel majal on mingi väärtus vastavalt kvaliteedile ja materjalile. Kas see elumaja meile meeldib või mitte, aga hea on olla rahul. Sellised on hetkel meie võimalused, rohkemat tahta ei saa. Materiaalne olukord sunnib meid raamidesse. Selline paratamatus kurvastab inimesi tihtipeale, sest tahaks ikka paremat. Tahame paremat maist eluaset, aga millist igavest eluaset me igatseme? Paulus räägib palju ...
2Sm 12:1–10, 13–15a Inimesed arvavad, et oskavad selget vahet teha õige ja vale vahel. Kõige paremini õnnestub vale üle otsustada veel siis, kui hinnata teist inimest. Ennast kaitsma on kõik üsna varmad. Oma vigadele on kerge põhjendusi leida ja kinnitada, et ma ei ole eksinud.Kes on õige ja kes ülekohtune. Prohvet õpetab kuningat. Suur julgus! Üldiselt püütakse ilmaliku võimu ees, ...
2Ts 3:1-5 Juunikuu viimase pühapäeva teema on päästmine armust usu läbi. See on kristliku usu üks kõige põhilisemaid tõdesid. Just sellele tugineb luterlik reformatsioon. Aga sõna «usk» on nii mitmetahuline ja mitmetimõistetav, et pole sugugi liigne esitada endale küsimus, mida me õieti mõistame kristliku usu all. On neid, kes ütlevad, et nad Jumalasse usuvad, aga usklikud ei ole. See on ...
Rm 12:17–21Tänase jutluse teemaks on nõuanded, kuidas võita kurja. Kurjuse, viha ja kättemaksuga oleme kokku puutunud kõik. Igaüks teab olukordi, kus on tehtud suurt ülekohut ja käitutud põhimõttel «kellel jõud, sellel õigus». Paljud on seda tunda saanud omal nahal. Tasub meenutada, milliseid tundeid see meis tekitas. On täiesti mõistetav, kui reaktsiooniks oli suur viha ja soov kätte ...
Hs 18:1–4,21–24,30–32 Küllap on enamik inimesi vahel kahetsenud mõnd valet tegu või valikut. Oleks ma ometi teisiti toiminud, targem olnud – asjad oleks hoopis paremini. Meie kõigil tuleb teha valikuid. Iga päev otsustame, mida teeme ja mida mitte, kuidas erinevates olukordades käitume. Meie igapäevaotsused olenevad sellest, millised on meie elu sügavamad väärtused – sellest, kuhu tahame oma eluga välja jõuda ja ...
1Kr 9:16-23 Selle pühapäeva teema on Jumala kutse pidulauda. Seda näeme kõigist tekstidest. Aga näeme ka, et inimesed ei taha Jumala juurde tulla. Enamik inimesi tunneb Jumalat halvasti. Ühed tunnevad Jumala ees hirmu ja püüavad seetõttu Teda vältida. Teised arvavad, et Jumal polegi püha ja lepib peaaegu kõigega, mida inimesed arvavad või teevad. Kolmandad kujutlevad Jumalat äärmiselt range isandana, ...
5Ms 6:4–9 «Kuule, Iisrael!» Sellise pöördumisega tahetakse tõmmata Jumala rahva tähelepanu järgnevale sõnumile. Järgnevas on usu sisu nii hästi ja kokkuvõtlikult väljendatud, et sellest on kujunenud juutide usutunnistuse esimene osa. Juudid palvetasid seda iga päev. Selle palvega huulil surid nende märtrid. Kuid see sobib juhtnööriks ka kristlastele, sest juutide Jumal on ka kristlaste Jumal. ...
Isa, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud (Jh 17:21). Jeesus palub nii oma kannatuste eel ülempreesterlikus palves. Tema kannatused ja rist saavad paljudele ehmatuseks, Karjast lüüakse ja kari jookseb laiali. Kuid samas on tema rist inimesi, rahvaid ja ajastuid ühendav sild. Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese ...
Nelipüha on Püha Vaimu väljavalamise päev. Nelipüha on Kristuse Kiriku sünnipäev. Kuid eriliselt on nelipüha kristlase vabaduse püha.Täna pühitseme Jeesuse Kristuse loodud lunastuse jõudmist iga üksiku ristiinimeseni. Jumal on oma Poega läkitades andnud kõikidele inimestele võimaluse pääseda, kuid see tõsiasi vajab isiklikku seisukohavõttu.Kui sa oma suuga tunnistad, et ...
Rm 8:26–30 Ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas (Rm 8:38–39). Elu on muutunud talumatult kiireks ja et vähegi kiirusega toime tulla, teeme plaane ja koostame ajakavasid – homseks, eelseisvaks nädalaks, kuuks, aastaks. Ikka selles usus, et koostatud plaanid kord ...