Slava Ukraine
Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Punasetriipu vaip hallil maal

Fl 4:4–7 Punasetriibuline kaltsuvaip on kujunduslik võte muusikalisest draamast «Vargamäe tõde ja õigus», mida hiljuti Estonias vaatasin. Seda vaipa rulliti lahti Vargamäe pere harvadel rõõmuhetkedel. Ere, kirev ja soojalt punane laik säras etenduses vaid viivuks ja andis taas ruumi üldiselt hallile ja sombusele interjöörile. Sellega taheti vist öelda, et elu rõõmsam pool on Eestimaal ...

Juhtimine algab alandlikkusest

1Kr 4:1–5 Apostel Paulus lahendab 1. Korintose kirjas üht probleemi, mis kuulub kindlalt ristikoguduse kõverpeegliklassikasse. Situatsioon ise on järgmine: koguduserahvas on Jumala asemel hakanud isikuid kummardama ja läinud omavahel riidu. Vaidlustes selle üle, kes õpetajatest on vägevam, on nad upitanud küll üht ja alandanud teist ning lõpuks lõhenenud fraktsioonidesse. Korintose kogudus on teinud tavalise vea, ...

Külvata kannatlikkuses

Jk 5:7–8 Üks ristirahva tuntud palve kõlab nii: «Jumal, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei suuda, söakust muuta asju, mida ma muuta suudan, ja tarkust, et nendes asjades alati vahet teha!» Tõepoolest, kristlase elus on ääretult oluline oskus eristada asju, mida saame teha ja peame tegema, asjadest, mis meist ei sõltu ja mille suhtes peame endas kasvatama kannatlikku meelt. Laiemalt võttes ...

Vaid võlg armastada

Rm 13:8–12 Tänaseks evangeeliumiks on tavapäraselt Jeesuse Jeruusalemma sissesõidu lugu. On ju advendiaja, Kristuse tulemise aja esimene pühapäev – ja millele muule me mõtlema peaksimegi, kui Tema tulemisele. Tavapäraselt nimetatakse toda tulemist – 2000 aastat tagasi Jumala Poja inimesekssaamises toimunut – Tema esimeseks tulemiseks. Matteus tsiteerib prohvet Sakarjat: «Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane ...» (Sk 9:9) ...

Me ei tea päeva ega tundi

Mt 25:1–13 Kirikuaasta lõpul kõneleme valvamisest ja valmisolekust. Ei ole kerge seletada, mida valvamise ja valmisoleku all õigupoolest mõelda tuleb. Mida see endast kujutab? Kas seda, et inimene mõtleb pidevalt viimselepäevale või oma surmatunnile ning püüab aina mõistatada, millal üks või teine kätte jõuab? Või seda, et inimene loobub kõigest muust, ei tee enam midagi, istub, käed ...

Elada armastuses

Mt 25:31–46 Mida te iganes olete teinud … Mida te iganes olete jätnud tegemata … Jeesus räägib ilusa ja mõtlemapaneva loo viimsest kohtupäevast. Ta rõhutab, et kohtumõistmine toimub vastavalt sellele, mida inimesed on teinud ja mida tegemata jätnud. Kas ei ole siin omapärast – ja lausa karjuvat – vastuolu sellega, mida oleme harjunud kristliku usu põhjal õigeks pidama? Mitte tegudest ei saa me õndsaks, vaid ...

Jumal juhatab meid õigele teele

Lk 17:20–30 Ei meie elu ega aeg ole meie endi käes – Jumal valitseb kõige üle. Ta tahab, et me seda teaksime ja alati valmis oleksime – valmis sellekski, et üks või teine päev jääb meile viimaseks. Et võib-olla juba täna peame astuma Issanda palge ette. Täna on võib-olla viimane aeg korraldada oma suhteid nii kaasinimeste kui ka Jumalaga. Ka Jeesus rõhutab sedasama: «Otsekui välk, mis taeva all ...

Peame vastama Jumala mõttele

Usupuhastuspühaks Usupuhastuspüha ärgitab mind mõtlema, mis on kirik. Mis on kirik inimeste meelest ja mis Jumala meelest – kuigi seda viimast mul inimesena kerge öelda ei olegi. Usupuhastuspüha (31. oktoober – toim)peetakse päeval, mis on seotud Martin Lutheri poolt 1517. aastal avalikuks väitluseks kirja pandud teesidega, mis vallandasid usupuhastuseks ehk reformatsiooniks nimetatavad sündmused. Luther juurdleb selle üle, ...

Uskujaile on antud elu

Markuse 2:1–12 Kristlane, usklik inimene, elab pattude andeksandmisest. Üksi Jeesusel on meelevald andeks anda. Neli meest kandsid halvatut Jeesuse juurde. Nende meeste usku nähes ütles Jeesus halvatule: «Poeg, sinu patud on sulle andeks antud.» Tee Jeesuse juurde ei olnud lihtne, vaid nõudis meestelt tõsist pingutust ning kindlameelsust. Me ei tea, kust olid nad tulnud ja ka seda mitte, kui pikk nende tee oli olnud või milliseid ...

Et me elud oleksid sinu peegeldus

Markuse 12:28–34 Kui keegi küsiks, mis on ristiusus head, võib kõhklusteta vastata: «Kristuse ülim käsk.» Sest seda käsku täites läheb kogu maailm paremaks, inimväärsemaks, tervemaks. Ema Teresa on elanud elavaks sõnad: «Püüa päeva jooksul sageli tunda palve vajadust ja võta vaevaks palvetada. Palve teeb südame piisavalt suureks, et ta saaks vastu võtta Jumala kingitust – teda ...

Varandus ei toida hinge

Luuka 12:15–21 On olemas ütlus: «Inimene lõikab seda, mis ta külvanud on. Kes oma päevades tuult on külvanud, selle lõikuseks saab torm. Kes oma ajas vaenu külvanud on, see lõikab vihavilju. Kes on külvanud ausust, maitseb õiguse vilja; kes aga headust, kogeb armastust enese ümber.» Paneb mõtlema, milline siis on olnud minu külv? On elu taimelavale juurde siginenud umbrohuseemet või olen seda ...

Astuda sammhaaval oma rada

Johannes 11:1,3,17–27Ühenduses mõtetega surmast jutustas Augustinus sageli kellegi oma sõbra ning kaaspiiskopi surmaeelsetest sündmustest. Kui selle mehe surmatund ligi oli ja Augustinus arvas, et ta peaks küll veel elama, sest et ta on nii vajalik kirikule, vastas viimane: «Võiks ehk olla hea, kui mul ei pruugiks kunagi surra, kui aga siiski kord, miks mitte just nüüd.»Jeruusalemmast ida pool asuvas Betaania ...

Loobu klammerdumast

Mt 6:25–34 Kes meist poleks kunagi esitanud endale küsimust elu mõttest või miks ma olen just praegu ja siia sündinud. Meil on alatine vajadus mõtestada ümbritsevat maailma ja elada sihipäraselt seatud päevade jadas; otsida tähendust ja seada eesmärke, olgu rutiinis või vahelduses, anda mõte meie kätte usaldatud ajale. Kui oleme selle leidnud, tunneme ennast õnnelikuna, õigupoolest ei ihkagi me muud ...

Anda sisu Jeesuse sõnadele

Lk 17:11–19 Inimese parim anne on mäletada ja seejärel unustada. See on imepeen mehhanism, mis talletab mõne asja nii sügavalt mällu, et need mõjutavad meid tahes-tahtmata kogu aeg. Teisest küljest kustutab sama mehhanism mälust me püsima jäämise nimel ära hetked ja olud, mis on nõnda valusad ja meid lõhkuvad ja kuulutab me mälu jaoks olematuteks. Elu liiga järsk muudatus ja sellega kohanemine ...

Olen elav allikas

Lk 10:25–37 Sõna «armastus» tunnevad kõik ja eesti keeleski on sõna kasutusväli nii lai, et põhimõtteliselt saab seda tarvitada igal pool. Kuid konkreetselt sõnastada on seda sama tulutu kui nõuda, et ütleksime, mis värvi ta on ja kus ta asub. Oma miljonites avaldumisvormides on armastus leitav vaid siis, kui temaga kokku puutume. Tihti mõistame armastust tundena, mis meis midagi sisemiselt liigutab. Armasta ...