Slava Ukraine
Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Euroreferendumi usulistest aspektidest 1. osa

14. septembril 2003 toimus Eestis referendum Euroopa Liiduga ühinemise ning Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise üle. Referendumile eelnenud diskussiooni mäletame me küllalt hästi, see oli intensiivne ja kohati emotsionaalne. Põhiliselt koondus debatt kolme võtmeteema ümber, nendeks olid EL head ja halvad küljed, Eesti majandusareng ja muutused inimeste elujärjes ning rahvuslik iseseisvus ja selle tähendus. ...

Quo vadis EELK diakoonia? Küsimusi diakooniatöö hetkeseisust ja tulevikust 3. osa

(Algus EK nr 39.) Olulisim küsimus antud seoses on, millised tegevusviisid, millised struktuurid, missugune koolitus ja millised koostöövormid teenivad ühist visiooni teostust ja vastavad kõige paremini seatud strateegilistele eesmärkidele ehk Eesti diakoonia arendamisele? Eesti diakoonianägemuse võimalikkus Kas on võimalik leida ühine diakoonianägemus, ühine strateegia? Kas selle poole pürgida on vaeva ...

Quo vadis EELK diakoonia? Küsimusi diakooniatöö hetkeseisust ja tulevikust 2. osa

(Algus EK nr 39.) Diakooniatööst kõneldes hinnatakse muu hulgas, milline on meid ümbritsev ühiskond ja selle sotsiaalsed väljakutsed; sealt edasi kiriku ja koguduste kasutuses olevaid ressursse nagu töötegijad, oskused, materiaalsed ja majanduslikud ressursid. Samuti selgitatakse, kuidas olemasolevad diakoonia struktuurid ja tegevusviisid teenivad meie vajadusi. Viimaste aastate diakoonia arengut Eestis on mõjutanud mitu ...

Quo vadis EELK diakoonia? Küsimusi diakooniatöö hetkeseisust ja tulevikust 1. osa

Mäletan, et 1990ndate alguses tervitas Tallinna reisisadamas reisijaid silt, mille tekst ütles viisakalt: «Vabandame ebamugavuse pärast, meil toimub maja ümberehitus!» Sadamahoonet laiendati ja see põhjustas teatud ebamugavusi. Kord taas Tallinna saabunud, märkasin, et keegi möödakäija oli sildil olevas tekstis avaramat sümboolikat tajunud ja sõnumi ümber formuleerinud: «Vabandame ebamugavuse ...

Postkristluse sekulaarne humanism 5. osa

(Algus EK nr 29.) Temas nähti müütilist Nero redivivust, taaskehastunud Nerot, seega antikristust ennast. Tema nime – Nero Caesar (Neron Quesar) – arvuks saadi heebrea tähti kasutades metsalise nime arv 666. Kui lähtuda esitatud ajaloolisest kontseptsioonist, siis on antikristus juba tulnud ja olnud ning muutunud ajalooks. Meie süda võiks seetõttu arvu 666 ja selle sümboli WWW suhtes olla rahulik; kui mitte, siis on antikristus ...

Postkristluse sekulaarne humanism 4. osa

(Algus EK nr 29.) Sellele arvule on Piiblis selgelt viidatud kui antikristuse arvule. Praktikas viib see selleni, et Kreekas juurutatakse elektroonilist süsteemi, mille põhielemendiks on koodarv 666. Kas ei tule selles näha provokatsiooni ja meie kristliku õigeusu elanikkonna kiusamist? Öeldut silmas pidades peab Püha Sinod vajalikuks juhtida valitsuse ja poliitiliste ringkondade tähelepanu järgmistele ettepanekutele: 1. Mitte ...

Postkristluse sekulaarne humanism 3. osa

(Algus EK nr 29.) Ühes raadiosaates kuulsin, kuidas omaaegne Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja polnud nõustunud riigilt oreli remondiks raha vastu võtma, kuna kartis, et kirikut võidakse hakata kasutama kontserdisaalina. Nüüd on tema kartus vabas Eestis tõeks osutunud. Samas saates teatas üks praostidest, et kui kirikus valmib kivist põrand, siis hakatakse kirikut kontserdisaalina kasutama. Nii muudame oma kirikud aja ...

Postkristluse sekulaarne humanism 2. osa

(Algus EK nr 29.) 2. artikkel: «Tõotused lunastusest surematuseks või kartus igavesest hukkamõistmisest on illusoorsed ja kahjulikud… ei ole kindlaid tõendeid elu jätkumiseks pärast surma.» 3. artikkel: «Meie väidame, et moraalsete väärtuste allikaks on inimlikud kogemused. Eetika on autonoomne ja olukorrast tulenev ega vaja teoloogilist ega ideoloogilist sanktsiooni.» 4. artikkel: «Mõistus ja ...

Postkristluse sekulaarne humanism 1.

Lääne XX sajandi lõpu kultuuriparadigmaks on suurel määral postmodernism, mida pole siiani suudetud vajaliku selgusega defineerida. Igatahes on ta loobunud filosoofilise absoluutse tõe otsingutest. See püüdlus on asendunud arutelude ja individuaalse vaba arvamuse väljaütlemisega. Seda kohtab ka usuelus, kus usu kõrval on koha sisse võtnud arvamus usu üle. Paar aastat tagasi ilmus Eesti Evangeelse Alliansi ...

Evangeelsele kuulutusele orienteeritud kogudus 3. osa

Misjonaarne kogudus hindab ja päästab valla oma liikmete annid. Kogudus sõnastab selles valdkonna olulised põhimõtted: Jumal annab ande kõikidele oma inimestele. Kõikidel Jumala omadel on osa tema riigi realiseerimisel. Mõned liikmed on kutsutud koguduses täitma teeniva juhtimise rolli. Kasv ja paljunemine on vaimulikud põhimõtted, mida iga kogudus peab omaks võtma ja välja elama. Vastastikune julgustus ja ...

Evangeelsele kuulutusele orienteeritud kogudus 2. osa

Loomulikult jääb mitu mittevajalikku toimingut tegemata ja ressurss suunatakse eesmärgi teenistusse. Niisugune kogudus vabastab oma inimesed ja ressursid, et täita Jumala eesmärki koguduse jaoks. See koondab inimesed, kes igatsevad ennast panustada sihi saavutamise nimel. Arvan, et neid inimesi on palju! Kindlasti rohkem kui pastorite meelest. Sellist tüüpi kogudus pakub kvalitatiivselt erinevaid võimalusi, sest inimesed näevad ...

Evangeelsele kuulutusele orienteeritud kogudus 1. osa

Ettekanne Eesti Evangeelse Alliansi aastakonverentsil 2003 Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. Matteuse ...

Jumalariik meie sees 4. osa

Thomas Andreas Põder ütleb oma artiklis «Jumalateenistus. Lisaks arutelule kirikust ja ühiskonnast», mis peaks ilmuma järgmises Usuteaduslikus Ajakirjas, kokkuvõtvalt: Oma erilist ülesannet ühiskonnas täites on kirik suunatud ühiskonna keskmele, olemata seejuures ise ühiskonna kese. Ühiskonna keskmeks on iga inimene coram Deo [Jumala palge ees]. Miski ei ole ühiskonnas rohkem keskel kui inimene ja ...

Jumalariik meie sees 3. osa

Tõsiasi on mu meelest see, et meie kiriku liikmete hingehoid ja vaimulik kasvamine on hooletusse jäetud. Veiko Vihuri sõnadega juba tsiteeritud ettekandest: Kui tahes põhjalikud meie arengukavad ning visioonid ka poleks, ei saa kiriku tegevust allutada üksnes organisatsiooni juhtimise teooriatele. /—/ Minu meelest tuleks meil selgelt küsida, kuidas süvendada meie kiriku liikmete usu- ja palveelu? See puudutab nii vaimulikke kui ilmikuid. ...

Jumalariik meie sees 2. osa

Jeesuse jüngritena, kristliku kirikuna, kellele on antud ülesanne olla maa soolaks ja maailma valguseks (Mt 5:13–16), ei saa me olla ühiskonna ja riigi suhtes pealt- ega kõrvalt-, alt- ega ülaltvaatajad. Ja nii me siis küsime nagu Maksim Kammerer «Asustatud saares» või nagu juudid esimesel nelipühapäeval Peetruse jutlust kuulates: «Mida me peame tegema, mehed-vennad?» (Ap 2:37) Käesoleva aasta jaanuaris ...