Päev möödub päeva järel. Jõulud liginevad, aga kindlat vastust ei anna ootajale keegi. Asjale mõeldakse siiski tõsiselt, sest keegi ei taha palujat jõulurõõmuta jätta. Vastus antakse viimaks jaatav ning viiuldajale antakse luba rändamiseks ja mängimiseks kooriliikmete hulgas. Lahendamata on veel kord, mille alusel ta seda tahab ja kui suurt tasu selle eest nõuab.Asja läbi ...
Kodututele mõeldes18. juulil tutvus Misjonikoor Seattle linnaga. Umbes kümneliikmeline grupp külastas kesklinnas asuvat varjupaika, Compassi keskust. See maja on ehitatud inimestele, kes ajutiselt elule jalgu jäänud ja vajavad kõrvalist abi, et edaspidi iseseisvalt elu-oluga toime tulla. Keskuses elamiseks oli mõni kriteerium, millele abivajaja pidi vastama (palga määr jne). Kõik olid kohustatud käima ...
* * *Nõu küsida võid küll sõbra käest,Kes aidata tahab sind omast väest,Kuid hinge rõhuva koormagaPead ainult Jeesust otsima!Voldemar Paimla TuuledUljeid kuulen sügistuule – teravaid, pikki. Lõikavalt vingub heli – läbides metsi, maid ning tungides isegi läbi seina tubasesse hubasusse. Mõtiskledes nõjatan pea käele ja kuulatan… Naksuvad seinapalgid, sahisevad ...
Väljavõtteid reisipäevikust16. juulil, pühapäeval, olime Missoula St Paul’i luteri kirikus (luteri kirikuid on selles linnas kaks). Montana osariigis oli eelmise sajandi kolmekümnendail aastail töötanud üks Eestist pärit pastor, kes oli edukalt viinud läbi programmi «Koguduse uuendusliikumine».Jumalateenistused algavad seal väga vara. Esimene 8.30 ja teine 10.15. Vahepeale jäi pool tundi ...
Enn Soosaar(Algus EK nr 35/23.8.)Jaan Kiivit seenior oli varem viisteist aastat teeninud Viru-Jaagupi kogudust ja temast sai 1948 Tallinna Jaani koguduse õpetaja ning Tallinna praost.Eesti NSVs paika pandud neljast EELK peapiiskopist oli Jaan Kiivit kõige võimekam ja lõppkokkuvõttes kõige vähem allutatav riigivõimu manipuleeritusele - ainukene, keda «kirikust lahutatud riik» sundis tagasi astuma (1967), st ...
(Algus EK nr 39/27.09.)Festivalil nagu laulupeolKoorifestival Missoula linnas oli väga eriline kogemus kõikidele Misjonikoori lauljatele, ja tundus, et ka kohalikele ameeriklastele. Festivalile oli koore kokku tulnud üle maailma: Koreast, Austraaliast, Tšehhist, Sloveeniast, Walesist, Indiast, mitmelt poolt USAst, sealhulgas grupp indiaanlasi, ja siis muidugi meie Eestist.Festival algas vabaõhukontserdiga, kus kõik koorid esitasid ...
(Algus EK nr 35/23.8.)Igaüks, kes vaeb ja hindab ükskõik missuguse kiriku või usutunnistuse juhtkonna tegevust või tegevusetust ajavahemikus 1940–1991, peab erapooletuks ning õiglaseks jääda tahtes mõistma, et totalitaristlik ateistlik riik hoidis ladvikut kiivalt oma kontrolli all ja nõudis neilt nii koostöövalmidust kui ka käsutäitmist. Kas usuasjade voliniku, õigemini küll ...
(Algus EK nr 39/27.09.)2.Esimene peatuspaik – ColumbusEsimeseks peatuspaigaks Ameerika mandril oli Ohio osariigi pealinn Columbus. Juba teisel päeval, 7. juulil alustasime laulmisega. Hääled saime üles soojendada kuulsa maailmaavastaja Kolumbuse laeva Santa Maria juures ning Ohio parlamendihoones. Need kontserdid olid rohkem peaprooviks õhtusele esinemisele, mil panime selga imekaunid rahvarõivad. Kui koorina neis kostüümides ...
Enn Soosaar Mõtteid isast ja ta ajast, 5. (Algus EK nr 35/23.8.) Kahtlemata oli isa demonstratiivsel lävimisel vabast maailmast tulnutega oma annus trotsi. Vahepeal käisid jutud, et Soosaar tuleb kohatu käitumise pärast saata Tallinnast ära, mõne kaugema maakoguduse õpetajaks. Aga juttudeks need vihjed jäid. Palace’i numbrituppa võimuorgani esindajaga vestlema isa ei kutsutud. Küll aga ...
18. augustil tuli Misjonikoor kokku, et filmide ja fotode kaudu ning improviseeritud sketšidega meenutada meie õnnelikku Ameerika-reisi, mis tagantjärele võib tunduda isegi uskumatu: valitud 150 koori hulgast nende 20 hulka, kes kutsuti Missoula koorifestivalile, 22 esinemist umbes 20 000 kuulajale, peale selle laulmised lennukites, öises New Yorgis Rockefelleri keskuse ees Eesti lipu all, kodustel vastuvõttudel jne. Reisi ...
(Algus EK nr 35/23.8.) Enn Soosaar Isast jäi maha viis jooksvat riiulimeetrit kladesid. Need on täis kirjutatud ta jutlusi, piiblitunde, ettekandeid, kõnesid, varasemad pärit kolmekümnendatest, viimased üheksakümnendate alguse aastatest. Talle ei tekitanud raskusi ilma tekstita kõneleda, ja eks suurem osa ta erinevaid esinemisi olidki (näiliselt) eksprompt ülesastumised. Isast jäi maha ...
Religioonil on ka tänasel päeval olemas võime õigustada poliitilist võimu või võimule vastuhakkamist, õigustada sõda või rahu, toetada riikidevahelist koostööd või sõda. Seda rolli on religioon ühiskonnas ja poliitikas alati täitnud ning kui religiooni aseained on suurest poliitikast taandumas, on arusaadav, et religioonist on taas saamas üks poliitilise ...
2. (Algus EK nr 35/23.8.) 1940. aasta teisel poolel lakatati või riigistati üksteise järel kõik töökohad ja ametid, mida isa oli eelmisel kuuel aastal pidanud. Järgmised nelikümmend viis aastat oli ta koguduseõpetaja algul Hageris ja hiljem Tallinnas Jaani koguduses, vahepeal ka Lääne-Harju praost ning loenguid pidav teoloogiamagister Usuteaduse Instituudis. 1941 kolisime Kernusse seal asuvasse Hageri ...
(Algus EK nr 34/23.8.) Alar Kilp, TÜ politoloogia lektor (Algus EK nr 34/23.8.) Religioon «religioonita» riikidevahelistes suhetes Ka võib pidada küsitavaks, kuivõrd ilma religioonita on riikidevahelised suhted möödunud sajanditel olnud. Euroopa riikide koloniaalvalduste laienemist 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel mõtestati ja õigustati kõige muu kõrval ka ...
2. Alar Kilp, TÜ politoloogia lektor 16. sajandi teisel poolel ei hoolinud maised riigid enam ka paavsti seisukohast uute maade vallutamisel. Paavsti poolt Portugalile ja Hispaaniale antud koloniaalvalduste õigust eirasid mitte ainult protestantlikud riigid (Inglismaa, Holland, Rootsi ja Taani), aga ka katoliiklik Prantsusmaa. Kui varem kuulus ülim võim kirikule, siis nüüd soovisid ülimat võimu maised ...