Püha, mida Setumaalt pärinevates eestikeelsetes ajalooallikates ka mihklipäevaks on nimetatud, on tänases protestantlikus kalendaariumis tundmatu. Õigeusklikus maailmas on seevastu tegemist märkimisväärse tähtpäevaga, seda peetakse suurte pühade hulka kuuluvaks, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik tähistab seda vana kalendri järgi 14. oktoobril. Seda päeva peetakse ...
8. september on kirikukalendris neitsi Maarja sünnipäev, rahvasuus tuntakse seda päeva rohkem ussimaarjapäevana. Varaseim teade päeva tähistamisest pärineb 6. sajandist, alguse on see saanud Süüriast või Palestiinast, kus apokrüüfide mõjul kujunes välja jumalaema kultus. Katoliku kirik adapteeris 7. sajandil Maarja austamise tava idakirikust. Kuna Maarja sündimine on tuntud ...
15. augustit tuntakse enamjaolt rukkimaarjapäeva nime all, kristlaste jaoks on tegemist aga Neitsi Maarja surmapäeva ehk Maarja taevassevõtmise pühaga. Nimetatud püha on ilmselt alguse saanud V või VI sajandil idakirikust. On teada, et VI sajandil, keiser Mauriciuse ajal oli see päev Bütsantsis ametlik püha. Rukkimaarjapäeva tuntakse õigeusu kirikus Jumalasünnitaja uinumise pühana ning ...
Milline on Jumal? Selle üle on palju arutletud. Milline on tõeline piibellik jumalakäsitlus? Sellegi üle on palju vaieldud.Piibel ei kõnele Jumalast abstraktselt, vaid kujutab Teda toimimises, sekkumises inimeste ellu ja maailma ajalukku. Piibli kuulutusest võrsunud õpetus Jumala Kolmainsusest ei ole vaid teoreetiline arutelu, see on imeline võimalus mõista Jumalat nii, nagu Ta on.A. Helsteini sõnade kohaselt on ...
Kolmapäeval, 31. mail on kirikukalendri järgi väike kirikupüha, Neitsi Maarja külaskäigu päev. Luuka evangeeliumis (Lk 1:39–56) kirjeldatakse, kuidas Jeesus-last ootav Maarja külastas oma sugulast Eliisabetti, kes omakorda kandis südame all oma tõotuste last, tulevast Ristija Johannest. Luukas ütleb: «Sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus.» See lapse liigutus ...
9 kuud enne jõule on paastumaarjapäev, millega kirik pühitseb Luuka evangeeliumi 1. peatükis kirjeldatud sündmust: peaingel Gabriel kuulutas Maarjale, et ta saab Jeesuse emaks. Uue Testamendi vanemates osades ei räägita Jeesuse sündimisest ja lapsepõlvest. Olulisim on tema ristisurm ja ülestõusmine. Sellel rajaneb kristliku usu põhisõnum. Jeesus on üles tõusnud ja on elava Issandana iga ...
Reedel on kiriku- ja rahvakalendris talvine madisepäev. Nime on veebruarikuine madisepäev saanud apostel Mattiase järgi, sügisene tähtpäev Matteuse järgi. Mattias oli see apostel, kes asus loosiga Juudas Iskarioti asemele, kuigi ta oli Kristuse jünger olnud juba Jeesuse ristimisest alates. Andmed tema tegevuse kohta on napid, ilmselt jutlustas ta Juudamaal ja Kaspia mere ümbruses. Tema säilmed olevat maetud ühte Trieri ...
Vana kristliku traditsiooni kohaselt kuulutab palvepäeva välja peapiiskop. Kui eelmistel aastatel peeti seda nädal peale tuhkapäeva, siis seekord on paastuaja algust tähistav tuhkapäev ja palvepäev samal päeval, 1. märtsil. Eesti Kirik lähtus oma kalendrite tegemisel senisest traditsioonist ja seepärast on ka kalendrites palvepäevaks märgitud 8. märts.
Küünlapäev ehk Issanda templissetoomise püha on rahvakalendri järgi üks tuntumatest talvepoolituspühadest. Sellel päeval pidi pool inimeste ja loomade talvevarust alles olema. Tavaks oli öelda, et küünlapäeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama jne. Keedeti rituaalseid toite nagu tanguputru ja sealiha ning valmistati ...
Kristlikud Täht – oli teejuhiks kolmele kuningale, kes kiirustasid vastsündinud Jeesuse juurde. Mürr, viiruk, kuld – kolm kinki, mille hommikumaa targad tõid Jeesusele sündimise päeval. Kuld sümboliseerib jumalikkust ja kuninglikkust, mürr viitab Jeesuse tulevasele ohvrisurmale maailma pattude pärast, viiruk sümboliseerib inimelu tühisust ja kaduvust ning Jumala viha ja raevu. Taeva poole ...
Minu mälestused pastoraadi köögist saab jaotada nelja olulisse ajajärku: lapsepõlvekodu Kuusalu vanas mitmesaja-aastases pastoraadis, noorpõlvekodu Kuusalu koguduse leerimajast ehitatud uues pastoraadis, poissmehekodu Saaremaal Püha koguduse õpetajamajas ja abielumehe kodu algul Saaremaal ning nüüd juba varsti 15 aastat Viljandi Pauluse koguduse pastoraadis. Kogu elu olen elanud ikka kiriklas ning neis majades on ...
( 316 Ungari – 8.11.397 Tours, Prantsusmaa) 15aastasena astus kristlasest Martin isa tahtel roomlaste sõjaväkke, kuid lõpetas soldatielu kolme aasta pärast kristlike põhimõtete tõttu. Sellest ajast on pärit legend, mis tegi Martini kuulsaks: noore sõjaväelasena sõitnud ta kõrgel ratsul Amiensi linna müüri juurde, kus andis kerjusele poole oma mantlist. Järgmisel ...
Püha Ristitee ehk Via Crucis või Via Dolorosa inspiratsioon pärineb varajastelt palveränduritelt Pühalt Maalt, kes püüdsid jäljendada Kristust, läbides Tema kannatamisega seotud paiku. Katoliiklik traditsioon, mis tänaseks on laialdaselt kasutusel ka protestantliku kiriku praktikas, rajaneb Kristuse peatustel teel ristile. Osasid neist toetavad Piibli kirjakohad. Via Dolorosa on inspireerinud pühamehi kirjutama ...
1923. aasta jõuludeks ilmunud Eesti Kiriku proovinumbris öeldakse: «Selles ükskord nädalas ilmuvas piltidega kaunistatud ajakirjas leiab lugeja hingekosutavaid artikleid, alule, mõtteteri, juhtkirju, ülevaateid sündmustest maailmas, kodumaa kogudustes, kirikuelust, seda ja teist. Eesti Kirik tahab usuelu äratajaks olla ja ebakosutavatest usuvaielustest hoiduda. Mitte kirikut purustada, vaid üles ehitada.» ...
9. veebruar on tuhkapäev, kus patused peaksid ringi käima, tuhast rist otsaees, ja laulma patukahetsuslaule: tuhkapäevaga algab suur paast meenutamaks Kristuse kannatusi. Paastuaeg lõpeb ülestõusmispühaga. Kindlasti ei ole tuhkapäevast rääkides võimalik mööda minna enne seda peetavatest suurtest pidustustest, olgu karnevalist või vastlapäevast liulaskmise ja rasvaste seajalgadega. Vastla- ja ...