(Algus EK nr 10, 17.3.)1954. aastal määras konsistoorium Kaide Rätsepa Toompea Kaarli koguduse I pihtkonna õpetajaks. II pihtkonna õpetajaks määrati Edgar Hark. Kaarli koguduse liikmed ja Rätsepa ametivennad mäletavad, et kahe mehe koostöö oli sujunud hästi. Paralleelselt kogudusetööga jätkas Rätsep oma õpinguid. Huvi budismi vastu Ta oli lõpetanud Usuteaduse Instituudi 1952. aastal ...
Eestlastest teolooge ei ole kuigi palju. Seepärast on igaüks neist väärtus omaette ja väärt eraldi käsitlemist. Palju on räägitud Elmar Salumaast ja Uku Masingust, kelle teoloogia kohta on kirjutatud nüüdseks mitu teadustööd. Ka Artur Võõbus on tuntud ja süroloogina tuntakse ning tunnustatakse teda ka väljaspool kiriku ringkondi. Suur oli aga minu hämmastus, kui sain teada, et isegi ...
Mälestusi praost Erik Hiisjärvest ja muistsest Toomkirikust Psühholoogid ütlevad, et kõige suurem mõju inimese kujunemisele on nendel kogemustel, mis inimene omandab esimestel eluaastatel ja murdeeas. Astusin esmakordselt üle kirikuläve kaheteistkümneaastasena. Selleks kirikuks oli Tallinna Toomkirik ja selle kiriku õpetajaks praost Erik Hiisjärv. Ei osanud tollal aimatagi, kuivõrd suur mõju saab sellel ...
Oskar Pastik sündis 15. veebruaril 1904 Viljandimaal Rimmu vallas Õisu-Uuemõisas metsavahi Mihkel Pastiku ja Liisa (sündinud Vihvelin) esimese lapsena. Perekonnas olid veel nooremad vennad Hans ja August. Lõpetas Viljandi maakonna poeglaste gümnaasiumi 1925 ja 1930 Tartu ülikooli usuteaduskonna, kus omandas usuõpetaja kutse. Kodumaa-aastad Pärast prooviaastat Narva praostkonnas praost Jakob Jalajase juures ordineeriti ...
Kuidas kirjutada Inimesest, kirikuõpetajast ja piiskopi asetäitjast, August Pähnist, kelle sünnist eile möödus 100 aastat? Haarab see ju ühtaegu kolme dimensiooni: silmapaistvat isiksust, meie kirikut ja kogu rahvast, tema lootusi ja kannatust. On vaid märgid sel 59 aasta pikkusel rännakul.Kadunud August Pähn oli võrokene, sündinud 20. jaanuaril Vana-Nursi vallas Märdi talus, kus lisaks temale kasvasid peres ...
1920ndatel aastatel peeti Eestimaal tulist võitlust usuõpetuse sisseviimise eest koolidesse. Selle võitluse «kindralstaabi ülemaks» oli pastor Jaan Lattik, Riigikogu liige, hilisem haridusminister ja välisminister. Ehkki toonastest sündmustest lahutab meid 80 aastat, tuleb palju tuttavlikku ette tänapäevases usuõpetuse-vastases võitluses käibelolevast. 19. detsembril 1922 lükkas Riigikogu tagasi ...
Eesti rahva suur sõber ja heategija Burchard Lieberg on surnud. Ta lõpetas oma pika ja töörohke elutee kaheksakümne üheksa ja poole aasta vanuselt 21. oktoobril s. a ning maeti 30. oktoobril Kasselis Saksamaal.Burchard Johann Friedrich Lieberg on sündinud 27. juunil 1914 Gerhard ja Käthe Liebergi pojana. Ta isa oli ajaloolane, kes ootas õppejõu kohta Tartu ülikoolis. Aeg läks ja vabanevat kohta ...
Heino Joosti koostatud raamat «Gustav Beermanni radadel» on müügil Põltsamaa muuseumis ja Tartu Pauluse kiriku raamatupoes.«Ma tahan, et mu pojad õpivad kirikuõpetajateks. Tahan ehitada kirikuid, kus nad siis võivad pidada jumalateenistusi.» Nii öelnud kord Põltsamaa koolimeister Gustav Heinrich Beermann (1832–1917). Tema öeldu läks osaliselt täide – kirikuid ta tõepoolest ...
5. juunil 1921 oli Tallinnas tõeline püha. Juba kell 6 hommikul peeti kõigis Tallinna kirikuis jumalateenistust. Ligi kahekümnetuhandeline rahvahulk kogunes Vabaduse väljakule. Sel päeval toimus kirikulooliselt tähtis sündmus: õnnistati ametisse esimene Eesti Evangeeliumi Luteri usu Kiriku piiskop Jakob Kukk. Protseduur algas Jaani kirikus lühikese palvusega. Selle järele hakkas pasunakoor Jaani kiriku tornis ...
Käesoleval kuul möödub 125 aastat Tartu Pauluse koguduse esimese õpetaja Arnold Habichti sünnist. Arnold Victor August Habicht sündis 29. mail (vkj 17. V) 1878 Pärnumaal Tori köstri suures peres. Pastor Raedlein ristis Arnoldi tema kodus 6. juulil (vkj 24. VI). Arnoldi isa Alexander-Detelf Habicht oli vabrikuomanik ning neljandat põlve Tori koguduse köster ning ema Emma, neiuna Reimer-Mathiesen – mõlemad põlised ...