Selleks, et meid ümbritsevast kultuuripärandist sõeluda välja need objektid, mis väärivad oma erilisuse tõttu tunnistamist kultuurimälestisteks, on vaja teha valdkonnauuringuid. Seda mõtet toetab ka 2007. a valminud riigikontrolli audit kultuurimälestiste kaitse kohta. Võib öelda, et orelid on selles osas kindlasti üheks eeskuju väärivaks näiteks. Passistamise tulemus Nimelt on ...
Kadrina kiriku oreli sihtasutus andis välja CD, kus remondi esimese etapi läbinud orelil mängivad organistid Kristel Aer, Kersti Petermann ja Külli Erikson. Oreliremondi vastuvõtukomisjon oli koos 11. juulil ja 31. juulil salvestati plaat. «See plaat sündis vajadusest dokumenteerida Kadrina kiriku Hermanni oreli vilestiku ja tuulesüsteemi remonti, kuivõrd üle hulga aja sai oreli vilestik täielikku korda pandud, ...
25. novembril õnnistati Pärnu Eliisabeti kiriku uus orel. Võrreldes endise, 1845. aastal Paide meistri Thali ehitatuga, oli uus orel mitu korda suurem. Pillil oli kolm manuaali ja 50 registrit endise 11 asemel. Vilesid oli 3021. Pult oli ehitatud tehnika viimase sõna järgi. Prof August Topman ja organist O. Freymuth, kes tehtud töö vastu võtsid, rääkisid vaid kiitvaid sõnu. Orel oli asjatundlikult ...
Oma usuelulistest probleemidest on Gustav Suits kirjutanud õieti vaid üheainsa sõna: «käärisin». Ajaliselt kajastab see tegusõna mineviku esimene pööre paari aastat XX sajandi algul, mil maapoisist gümnasistil sugenes linnakooli kogemus ja ühtlasi ka väljavaade laiemasse ringi – esmajoones Soome kaudu. Kui palju on peidus selle sõna taga? Koduse kasvatuse taust Tihtipeale nihkub meie ...
Bart D. Ehrman «Tõde ja vale Da Vinci koodis» Allika kirjastus 2008, 212 lk. Dan Browni raamat (ilmunud eesti keeles 2003) ja selle järgi vändatud film «Da Vinci kood» mõjutas paljude inimeste religioosseid vaateid ja arusaama Jeesusest. Ehrman kummutab esitatud fakte, mida raamatus leidub hulganisti. Autor ütleb, et tunneb inimesi, kes ammutavad oma teadmisi mineviku kohta ilukirjandusest või filmidest, ...
Oktoobri alguses ilmus luulesõprade meeleheaks raamatupoodide müügilettidele Anna Haava «Luule». Kui ühel keskmisel eestlasel paluda nimetada mõnd eesti luuletajat, saame vastuseks sageli esimesena meelde tulnud nimena Anna Haava, luuletaja, kelle nimi ja ka looming näib meile igiomane ja teada juba lapseeast alates. Me usume end tundvat tema loomingut… ja siis ehk meenubki mõni viisistatud värsirida, ...
Haapsalu koguduse koorijuht ja muusikakooli õpetaja Sirje Kaasik tähistab oma 50. sünnipäeva 22. novembril kontserdiga Haapsalu toomkirikus. Muusikaõpetaja töö kõrvalt üha rohkem heliloojana tuntust koguva Sirje Kaasiku sünnipäevapeol esinevad Haapsalu koguduse laululapsed, naiskoor Kaasike, toomkoor ja Haapsalu kammerkoor Ulrika Graubergi juhatusel. Osaleb ka Haapsalu kammerorkester, mida juhatab Lehari ...
Oratooriumi ettekanne Tallinnas ja Tartus Rudolf Tobiase oratoorium «Joonase lähetamine», eesti muusikas esimene selles žanris kirjutatud teos, tuleb ettekandele 21. novembril Estonias ja 22. novembril Vanemuise kontserdimajas. See on üks suurejoonelisemaid ja suure kunstilise väärtusega helitöid. «Joonase lähetamine» on teos, mis maailma mastaabiski midagi maksab. Mõnel suuremal rahval pole midagi taolist ...
400 aastat tagasi suri Philipp Nicolai, kõige tähtsam Kurhessen-Waldecki lauluraamatu luuletaja Oli 26. oktoober 1608, täpselt 400 aastat tagasi, kui pastor dr Philipp Nicolai Hamburgis suri. Meil on põhjust teda mäletada, sest EELK lauluraamatus on kolm Nicolai laulu: nr 56 «Nüüd paistab meile kaunisti», nr 179 ««Ärgake!» Nii vahid hüüdvad» ning vähem tuntud nr 181 «Issand, ...
Esivanemate kaudu Haapsaluga seotud parun Volker von Buxhoeveden asutas omanimelise aumärgi, et tunnustada kristlike väärtuste säilitamisel ja arendamisel silma paistnud inimesi Eesti- ja Liivimaal. Hõbedase, punase emailiga kaunistatud risti on kujundanud heraldik Priit Herodes. Kellele rist annetada, otsustab kümneliikmeline konsiilium. Eelmisel nädalal pühitsesidki katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan ja praost Tiit ...
Tallinna Toomkirikut külastavad turistid kuulavad giidi juttu ja küünitavad pilku ning fotoaparaati seinu katvate uhkete vappide poole. Sellist vaatepilti juba tihti ei näe. Võime uhked olla, et siin on Euroopa uhkeim vappepitaafide kollektsioon. Sellel suvel said vapid, mida on üle saja, korda. Kuusteist aastat kestnud töö jõudis lõpule. Toomkiriku vappepitaafide konserveerimise töökoja juhataja Ene ...
Ta rumaluhke plika ei olnud isegi raamatut ühes võtnud, vaid tahtis näidata, et oskab luuletust peast. Luuletus oli suurepärane ja jättis mulle nagu ülejäänudki kogudusele sügava mulje. Kui ma ei eksi, räägiti selles lõvidest, kes sõid kristlasi, ja väikesest poisist, kes niisugusest ähvardusest hoolimata ei olnud nõus oma usku ära salgama, vaid kuulutas trotslikult iga salmi ...
Koorijuht Aivi Otsnik nimetab tutvumist ja koostööd Jan-Jürgen Wasmuthiga imeliseks Jumala kingituseks eesti kirikumuusikutele ja meenutab nende esimest kohtumist ning hilisemaid kontakte. 1995. a suvel oli kahel Kirikumuusika Liidu (KML) juhatuse liikmel võimalus osaleda nädalapikkusel lauluseminaril seenioridele Hannoveri lähedal imeilusas väikeses Springe linnas. Ligi paarikümne lauluhuvilise juhendajaks oli Jan-Jürgen ...
Kirjastus Sinisukk on täitnud tunduva lünga meie ajalookirjanduses. Tänini puudus meil ülevaateteos maailma suurima ja vanima kiriku kohta, olgugi et vajadust oli – Euroopas rännates puutub ju igaüks katoliiklastega kokku. Nüüd on see olemas. Ilmus koguni kaks kopsakat teatmeteost ühekorraga: Edward Normani «Roomakatoliku kirik. Illustreeritud ajalugu» (192 lk, tõlkija Kalju Räni) ja P. G. ...
Tallinnas toimus II rahvusvaheline konverents Baltikumi ajalooliste orelite säilitamisest.
Korraldajateks olid muinsuskaitseamet ja rahvusvaheline magistrikursus «OrganExpert», mille üks partnereid on Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond.
Konverents oli minu kui osavõtja poolt vaadatuna hoolikalt ette valmistatud – kutse ja päeva ajakava saabusid septembri alguses ning kõiki ...