6. detsembril pühitses peapiiskop remonditud Kodavere oreli. Kirikulised said samas kuulata esimest kontserti. Advendiaja esimesel nädalal oodati Kodavere kirikus peapiiskop Andres Põderit ja teisi külalisi, et ühiselt tänada Jumalat kordaläinud oreliremondi ja uuendatud elektriseadmestiku eest. Pühitsustalitusel assisteerisid kohalik õpetaja Raigo Ojamets ja Tartu praost Joel Luhamets. Pärast pooleaastast remonti ...
Meie Isa, kes Sa oled taevas! Aita meie vaeseid vanakesi, sest ilma Sinu abita nad hakkama ei saa. Ütle neile, miks ei ole maailmas enam õigust ja miks valitseb vaid kurjus; ei mingit halastust ega mõistmist. Ma ei suuda uskuda, et meie riigis enam ausalt elada ei saa; on ju murtud palju piike, et arm oleks kõigile ja otsata. Mul pole und, sest asjata loodan ikka õiglust. Kuid kuidagi ma aru ei saa, kuhu on kadunud ...
1. 1. detsembril korraldas siseministeerium Tallinna Kaarli kirikus piduliku leinajumalateenistuse neli aastat tagasi kommunistliku mässukatse ajal langenute mälestuseks. Kohal olid piiskop, valitsus, diplomaadid, sõjaväelased ning rohkelt linnaelanikke. Hästi valgustatud ning loorberitega ehitud kirikus teenis liturgina F. Stockholm, jutlustas assessor A. Sommer. Pühalikult kõlas «Pisarsilmil mäletame ja hauakünkal ...
Juba kaheteistkümnendat korda toimus PÖFF (Pimedate Ööde Filmifestival), mis oli sel aastal vast filmirohkem kui varasematel. Kirikus on vahel arutletud teemadel, kas ikka ristiinimesel on kohane filme vaadata või mitte. Ma arvan, et filmivaatamine annab inimesele mõne elukogemuse, aitab mõista maailma selgemini ja paremini. Kirik ei saa ega tohi olla kapseldunud oma seinte vahele, vaid kiriku ülesanne on tegutseda siin ...
28. detsembril tuleb Tartu Jaani kirikus ja 29. detsembril Tallinna Jaani kirikus ettekandele Johann Sebastian Bachi «Jõuluoratoorium».
See on üks kõigi aegade kaunimaid jõulumuusikateoseid. «Õhtud Bachiga» on osa tuntud sarjast «Kirikupühad Maarjamaal», mis on aastast 2006 järjekindlalt publikuni toonud klassikute kiriklikke suurvorme. Sarja patroon on peapiiskop Andres Põder, kes ...
Räägin lühidalt loomingust ja loovusest, ning arvestades, et viibime praegu Viljandi Jaani kirikus, alustan tõdemusega, et Jumala Looming kirjutatakse suure ja inimese poolt loodu väikese algustähega. Seda ei tohi me kunagi unustada, kui jutt on loomingust.
Võidakse küsida: milleks see? Aga selleks, et inimeste loodu ja inimestevahelised lepingud ning seadused võivad tihti muutuda ja osutuda vasturääkivaks ja ...
Gnostitsismis on kolme liiki inimesi: lihalikud, hingelised ja vaimulikud. Lihalikud on need, kes on oma himude orjuses: ahned, õgardid, kadedad, himurad jne. Hingelised on sentimentaalsusse kaldujad, tundlikud igale ärritusele, kergesti neuroosi sattujad. Vaimulikud on väljaspool seda maailma. Nad ei hinda ega süstematiseeri, nad mõistavad kõike, kuid neid endid ei mõista keegi. Liha on kaduv, samuti tema himud, hing on surematu ...
Tartu ülikooli kirjastusest tuli just müügile professor Tõnu Lehtsaare esseekogumik «Kümme korda ühte jõkke». Tõnu Lehtsaar on hea ja ladusa sõnaga mees nagu psühholoogid ikka. «Ma olen jumalakartlik inimene,» ütleb ta ja see tunnistus lisab tema kirjatöödele lisaväärtuse. Autor on nimetanud esseid enda sissevaateiks erinevatesse eluvaldkondadesse. Enamik ...
Esimesel advendipühapäeval autasustas peapiiskop Andres Põder Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus jumalateenistusel fotokonkursi «Uue elu allikale» võitjaid. Žürii otsusel anti välja I ja II koht, kaks eripreemiat ja kaks tunnustust. Fotodega saab tutvuda koduleheküljel www.ristimine.ee.
EELK Konsistoorium
Oktoobrikuus tähistas muinsuskaitseamet 15. sünnipäeva. Et vaadata Eesti muinsuskaitse ajaloos pisut tagasi, analüüsida tänapäeva ning mõelda tulevikuplaanidele, viis Eesti Kirik läbi online-intervjuu muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustaluga. Te asusite muinsuskaitseametit juhtima veidi enam kui kaks aastat tagasi. Millise taseme oli taasiseseisvunud Eestis muinsuskaitse selleks ajaks saavutanud? 1993. a 1. oktoobrist ...
Eesti Kiriku väljaandmisel on läbi aastate puudu olnud rahast ja tellijatest.
Eesti Kirik ilmus II maailmasõjani kord nädalas neljapäeviti ja lehe tiraaž oli 2000–3000 eksemplari. Ka tol ajal maadles lehe toimetus majandusraskuste ja lehe tellijate vähese juurdekasvuga.
Veel 1940. aasta 8. augustil, vaevalt kaks nädalat enne viimase numbri ilmumist, annab toimetus teada, et eelmisel päeval oli konsistooriumi koosolekul ...
Esimeseks advendiks andis Eesti Piibliselts välja järjekordsed jõuluteemalised kaunistusmargid. Nii on see juba aastast 1996.
Hea sõnumiga margid ei ole maksevahend, vaid ilus jõulukingitus. Tänavu nagu ka kahel varasemal aastal saab toetada Vana Testamendi tõlketööd. Viipekeelse Markuse evangeeliumi väljaandmine on tänu paljudele toetajatele lõpusirgel. Suur tänu kõigile neile, kes on ...
Neljandat aastajärge anti silmapaistva helilooja ja Kuusalu valla aukodaniku Hugo Lepnurme (1914–1999) sünniaastapäeval, 31. oktoobril Kuusalu kirikus kahele suurepärasele muusikule üle professor Lepnurme nimelised stipendiumid. Sel aastal pälvisid tunnustuse organist Tiit Kiik ja Kuusalust pärit noor muusik Ott Kask. Stipendiumi, suurusega 10 000 krooni, annab välja Kuusalu vald, et hinnata, väärtustada ja ...
«Kui muusikutöö kõrvalt vähegi aega üle jääb, sõidame abikaasaga maale, Tääksi, kus elab tütar oma perega. Seal saame ennast uuteks töödeks ja mõteteks laadida,» kostab Paide kiriku organist ja koguduse juhatuse esimees Olaf Lääne. Olaf Lääne on sündinud 1947. aastal Märjamaal vaimuliku perekonnas, noorusaeg möödus Pärnus, õpingud ...
Selleks, et meid ümbritsevast kultuuripärandist sõeluda välja need objektid, mis väärivad oma erilisuse tõttu tunnistamist kultuurimälestisteks, on vaja teha valdkonnauuringuid. Seda mõtet toetab ka 2007. a valminud riigikontrolli audit kultuurimälestiste kaitse kohta. Võib öelda, et orelid on selles osas kindlasti üheks eeskuju väärivaks näiteks. Passistamise tulemus Nimelt on ...