Kiriku Laulu- ja Palveraamatu laul number 172 «See aeg on tõesti ukse ees» on kirjutanud Bartholomäus Ringwaldt sekventsi «Dies Irae, Dies Illa» ainetel ning see ilmus kogumikus «Zwey schöne Lieder» nime all aastal 1565, uues redaktsioonis «Handbuchlein: gestliche Lieder und Gebetlein, Auff der Reiss» Oderi-äärses Fankfurtis aastal 1586. Laulu saksakeelne pealkiri on «Es ist gewisslich an der Zeit». ...

«Ükskõik mis ümberringi toimub, kogudus on sitke ja midagi tegemata ei jää.» Nõnda tutvustab Lüganuse Ristija Johannese kogudus rahvas end Eesti Kirikule. «Oleme väike, aga tubli.»Legend Lüganuse kirikust tõi noored leeriLüganusel asub Ristija Johannese kirik, kus kahe aasta eest jaanipäeval etendati esmakordselt legendi Lüganuse kiriku sünniloost, mis toodi rahvani tantsuetendusena, ...

Tüüfuseepideemia viis aastal 1901 Lapua koguduse ülemõpetaja Wilhelmi Malmivaara perest kolm liiget: abikaasa ja kaks tütart. Ühel päeval, kui Malmivaara istus murest murtuna oma pastoraadis, pea kätele vajunud, astus vaikselt sisse vana sõber, koguduse jumalakartlik kirikuteener. Ta pani oma käe õpetaja õlale ning lausus: «Issand ütles talle kolmandat korda: Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle ...

Soome ajaleht Kotimaa (nr 19/1967) avaldas Juhani Rekola artikli «Mõistatuslik Emmause tee», kus ta kirjutas laulu «Oh Issand, jää, ju kustub viimne kiir…» kohta: «Ei ole raske märgata siin Emmause tee vastukaja. Laulu on loonud inglasest kirikuõpetaja Henry Francis Lyte. Ta kirjutas selle mitu aastakümmet enne oma surma, kuid just oma surmale mõeldes. Õhtu, millest laulus kõneldakse, on tema enese ...

Kiriku tipus seisab ainulaadne aotähtTerve kuiva ja sooja suve seisis Kanepi Ristija Johannese kiriku tornikiiver tellingutes. Restaureerimisfirma Frantsiskus töömehed vahetasid välja pehkinud puiduosi torni talastikus ning katuseplekki. Tornikiivri kalduoleku põhjustasid pudedad müürlatipalgid. Läbijooksnud vihmavesi on teinud aja jooksul oma töö ning tornikiiver seisis püsti vaid tänu tahtejõule. Puidu ...

Meie praeguses lauluraamatus on usuisa Martin Lutheri nimega seotud laule 18, eelmises oli 29, uues saksa lauluraamatus on 37. Tegelikult on võimalik saada üsna erinevaid numbreid, olenevalt sellest, millist rolli Lutherile mingi laulu sünni juures omistatakse.Möödunud nädala «Laulu loos» Gustav Piir viitas Lutheri psalmilauludele ja käsitles 130. psalmist võrsunud sügavtõsist «Su poole, Issand, ...

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul nr. 329 «Su poole, Issand, südamest» (saksa keeles «Aus tiefer Not schrei ich zu dir») on kirjutanud Martin Luther, laul on üles ehitatud 130. psalmile. Lutherile oli koguduselaul väga oluline osa jumalateenistusest. Laulev rahvas liitus kiituse ning usutunnistamisega ja väljendas niiviisi kõigi usklike preesterkonda kuuluvust. Lutheri loodud laulude algmaterjalideks olid Gregoriaani viisid, ...

Tartu Maarja koguduse ruumides tegutseb möödunud aasta sügisest väikelastele arendavat tegevust pakkuv Lelula.Ühel veel soojal pärastlõunal oodati taas lapsi Õpetaja tänava õuele muinasjuttu «Tare-tareke» mängima. Väikeste näitlemishuviliste jaoks oli valmis pandud kostüümid, mis valminud Lelula vabatahtlike kätetööna. Lapsi juhendas Meelis Hansing lasteteatrist Minerva.Kohale ...

Laulu «Tänu Sulle, Taevaisa» (KLPR 392) autor on rootslasest päästearmee ohvitser August Ludvig Storm (1862–1914). (Kiriku laulu- ja palveraamatus mainitud nimedel Mikael Nyberg ja Hilja Haahti ei ole selle lauluga midagi tegemist!)August Storm veetis nooruses oma aega väga mitmesugusel viisil, kuid käis ka päästearmee koosolekutel. Lõpuks, 24-aastasena tõttas ta otse teatrist päästearmee ...

Eelmises Eesti Kirikus alustasime ülevaadet, kuidas ja miks praostkondade õpetajate nõupidamisest ja kooskäimise traditsioonidest. Tänase lehelooga saab ring täis – võlud ja valud on meie kiriku argipäev, annavad elule värve. Lääne praostkonnas on õpetajate konverentsil pikk ajalooline kogemus, millele on läbi aastate suurt tähelepanu pööratud. Praost Tiit Salumäe vaatas Eesti Kiriku tarbeks ...

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 344 «Oh võta mind, mu Jumal» autor on Julie Katharina von Hausmann, kes on sündinud Riias 1826. aastal ning asus Mittausse, kus ta isa oli gümnaasiumiõpetaja. Perekonnas oli seitse tütart, ning kui ta ema 1859. aastal suri, pidi ta Riias oma haige isa eest hoolitsema. Vahepeal oli Julie Katharina von Hausmanni isast saanud Riia raehärra. 1861. aastal suri ta isa. Üks Julie Katharina von ...

Et üksteise hoidmises on suur jõud, on ammu ära tuntud. Kuidas ja miks kohtuvad meie praostkondade vaimulikud, sellest püüame rääkida tänases ja järgmise nädala lehenumbris. Nimetatagu seda kuidas tahes – koosolekuks, kohtumiseks, vestlusringiks, konverentsiks või veel neljandat moodi, sisu on see, et ühe praostkonna vaimulikud kutsutakse kokku üksteist ja mõnikord ka kirikuväliseid asjatundjad ...

Meie kirikukalendris nimetatakse 29. septembrit peaingel Miikaeli ja kõikide inglite päevaks ehk mihklipäevaks. Kogudustes nimetatakse seda päeva soojalt ja koduselt laste ja inglite pühaks ning paigutatakse selle lähedusse meelsasti pühapäevakooli algus. Kaitseinglist kõnelemine toob julgust ja rahu nii väikesele kui suurele. Ja mitmeid ilusaid uusi laule on selleks päevaks kirjutatud või tõlgitud. 1900. ...

10.–16. septembrini viibis Eestis mitteametlikul visiidil E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo, kes teenib Toronto Vana-Andrese peapiiskoplikku kogudust. Intervjuu on tehtud Tartus enne Eesti Üliõpilaste Seltsi juubeliüritusi.Kanadast Eestisse on üsna pikk tee. Miks valisite sõiduks just sügisese aja?Põhjus on kahepidine. Olen ikka korra aastas Eestis käinud, ka konsistooriumis, et piiskoppidega kokku saada ja mõtteid vahetada. ...

Laulu «Jeesus, Sa ainuke» (KLPR 274) kirjutanud norra kirikuõpetaja Ole Theodor Moe tegutses 1900. aastate alguses Oslo linnamisjoni teenistuses.Tema tütar on oma mälestustes meenutanud, kuidas isa ühel õhtul 1904. aastal tuli koju väsinuna ja vapustatuna pärast pikka tööpäeva – ta oli oma kodukülastuste käigus näinud jälle palju häda ja viletsust. Ta tõmbus oma töötuppa, ...