Möödunud nelipühi valguses on kohane rääkida vaimuliku harituse tähtsusest ühiskonnas. Või kui täpsem olla, siis Püha Vaimu väljavalamisega kaasneva armu mõjust meie maailmamõistmisele. Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ning hakkasid rääkima võõraid keeli, nõnda nagu Vaim neile andis pajatada (Ap 2:4). Huvitav legend, kas pole. Olid nad täis magusat viina või ...
Meedia räägib sarimõrvaritest, kes said inspiratsiooni kultusfilmist «Vend». Juhtumisi olen ka mina seda filmi näinud. Filmi teeb huvitavaks selle alatoon, mida nimetaksin «maffia-aateks». Vend tapab küll külmalt ja halastamatult konkureeriva maffia mehi, kuid need on omamoodi sellise saatuse ära teeninud, sest on kas maffiaturu reegleid eiranud või ei ole kokkulepetest kinni pidanud (ehk pole ...
Eestlastele oli luteri kirik veel sajand tagasi valdavalt baltisaksa kirik (Herrenkirche), samamoodi nagu õigeusu kirik oli keisri kirik. Kiriku vaimulikkond ja juhtkond koosnes peamiselt nende rahvuste esindajatest.Mikko Ketola kirjutistest võib lugeda, et luteri kirik Eestis ei jõudnud kahe maailmasõja vahel saada tõeliseks rahvakirikuks. Veel 1920ndate aastate alguses oli enamus vaimulikest baltisakslased (kuigi mitte kiriku juhtivatel ...
Kevadväsimus on kõigile tuttav: töö ei edene, jooksvad probleemid kuhjuvad, suhetes sõprade või töökaaslastega tekib raskusi jne. Eriti tüütavaks muutuvad need probleemid ametites, kus töötatakse inimestega – kui endal on probleeme, pole teiste omi lihtne lahendada. Vaimulikele, kooliõpetajatele, diakooniatöötajatele ja noortejuhtidele ongi kevad seetõttu üsna pingeline ...
Alustasin möödunud nädala keskpaigas tänase kolumni kirjutamist kurva tõdemusega, et meedia andmetel on parandamatult haige kuulus norra meresõitja, antropoloog ja kirjanik Thor Heyerdahl ning neljapäeval saabuski teade ta surmast. Kindlasti oli sellel säraval isiksusel, kes peamiselt läbi oma reisiraamatute meieni jõudis, oluline mõju nii mõnegi noore inimese ideaalide kujundamisel, reisikihu ...
Igal mündil on alati kaks poolt – kull ja kiri ehk võim ja teadus kui lihtsustatult parafraseerida.Ka igal probleemil on alati erinevad vaatevinklid. Mida suurem on vaidlusalune teema, seda tugevamad on vastamisi seisvad argumendid. Nii ka geenitehnoloogias. Võim ühelt poolt hoiab rahakotti ja omab litsentsiõigust, teadus teiselt poolt aga intellektuaalset potentsiaali ja soovi seda rakendada. Selles punktis peavad kaks poolt kokku saama ...
Ei ole midagi lihtsamat, kui oma tõdede kaitseks kuulutada välja sõda – sõda teistsugustega kui ma ise, sõda meie maailmavaadet kritiseerivate inimeste ja mis veelgi meeldivam, sõda kõikide patustega.Just nii mõtlevad vist antud hetkel ühel pool rindejoont juudid ja teisel pool kive ning süütepudeleid loopivad palestiinlased. Eht piibellik ja vaimulik võitlus eriusuliste vahel. Mis lahti, mis toimub, ...
Mõni nädal tagasi tele-eetris näidatud filmis «Päkapikudisko» analüüsiti koolivägivallaga seotud probleeme.Poisid kiusasid küll tüdrukut, kuid kool ei näinud selles probleemi, vähemalt mitte kooliprobleemi. Kui, siis oli probleem tüdrukus endas ja tema kodus. Lõpuks sai tüdruk peksa, jalgadega, nii et sinikad järel. Tagatipuks pandi tal juuksed põlema. Filmis räägiti ...
Eelmise nädala Eesti Ekspressis kirjutavad Jaakko Hallas ja Inga Raitar paarkümmend aastat tagasi ilmunud raamatust «Püha veri ja Püha Graal», kus Euroopa Liidu loomise taga nähakse Jeesuse lihalike pärijate valitsemise teostumist. Ka liigsetesse spekulatsioonidesse laskumata ei saa eitada euroliidu seost usuga. Ütleks isegi, et kui usu osa ühiskondliku ja poliitilise jõuna veelgi väheneb, ...
Paar nädalat tagasi levis uudis ulatuslikust üledooside puhangust Tallinna narkomaanide hulgas, mis seadis surmaohtu üle viiekümne enamasti noore inimese elu. Juhtunut põhjustas tavalisest heroiinist tunduvalt kangem narkootikum, mida kutsuti «valgeks hiinlaseks». Sündmuse kommentaarina jäi mind kummitama lause «valge hiinlase juhtumit» kajastanud Eesti Ekspressi artiklist, kus öeldi, et orgasm on ...
Hiljuti tegin kooli üheteistkümnendate-kaheteistkümnendate klasside hulgas lühikese küsitluse religioossuse kohta. Selgus, et umbes 60% õpilastest väitis end uskuvat, kuid ei taha astuda ühegi usuorganisatsiooni liikmeks. Enamvähem analoogiline pilt avaneb ka täiskasvanute hulgas. 2000. aastal läbi viidud religioonisotsioloogilise uuringu andmetel pidas 66% küsitletud eestimaalastest end usklikuks ...
Kord teoloogiatudengina sattus mu kätte faksiimiletrükis välis-eestis kirjastatud Giovanni Guareschi raamat «Don Camillo väike maailm». Ehk pole üks raamat paljude seas niivõrd märkimist väärt, kuid lugemiselamuse tegi unustamatuks raamatu jämehumoorikas alatoon külapreester don Camillo juhtumite kirjeldamisel sõjaaegses Itaalias.Raamat sattus mu kätte ajal, kui kõrgkoolide ...
Karmilt kõlasid Origenese 3. sajandil väljaöeldud sõnad extra ecclesia nulla salus est - väljaspool kirikut ei ole õndsust. Kaasaegne inimene, kes on harjunud tänavatõdede relatiivsusega, ei suuda leppida, et üle humanismi võib olla kirik. Kuid konflikti juured ei peitu mitte kiriku suutmatuses mõista kaasaegset inimest, vaid inimese suutmatuses mõista kirikut. Me teadvustame, et on olemas sellised ...
Pühapäeval, 24. veebruaril on Eesti Vabariigi 84. aastapäev. Pole küll juubel, ent pidupäev siiski. Pidupäev, mille tähendus muutub vastavalt ajale ja olukorrale. Näiteks pani 50. aastapäev 1968. aastal eestlasi mõtlema iseseisva riigi algusajale, käesoleval aastal on vähemalt meedia keskendunud rohkem sellele, kes ja miks saab millise ordeni ning et presidendi vastuvõtt ühtib ...
Usk ja sport on sama vanad kui inimkond. Kui ajalukku tagasi vaadata, siis vaid viivuks (peamiselt 20. sajandil) on usu ja spordi teed lahku läinud. Kuigi ka selle üle võib vaielda, sest tänapäeva tippspordil on vormiliselt olemas pea kõik «usutunnused» - rituaalid, pühapaigad ja ülistuskohad, «pühakud» ja järgijad, reegleid kehtestavad institutsioonid, «kirjatundjad» ning ...