Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Kirik on rahva vaimsuse ja väärtushinnangute mõjutaja

Eesti Kirikute Nõukogu koos Eesti Evangeelse Alliansi ja Eesti Piibliseltsiga on lähiminevikus viinud läbi kolm uuringut, mis kajastasid eestimaalaste usuelu. Kiriküsitlused «Elust, usust ja usuelust» viidi läbi aastatel 1995 ja 2000. Aastal 2001 toimus Tartus nimetatud uuringute tulemusi tutvustav rahvusvaheline konverents «Ühiskond, kirik ja religioonisotsioloogilised uuringud». 2003. a korraldas kirikute nõukogu ...

Aeg atra seada

Mis võiks olla tähtsam, kui anda lastele eluks vajalikke teadmisi.Üldhariduskooli usuõpetuse arengu kohta viimasel kümnendil võiks öelda, et ei see idane ega mädane. Kõik, mida tehakse, on väga hea, aga seda on tilk meres. Õpilaste absoluutne enamus on religiooniõpetuse osas jäetud ilma oma põhiseaduslikust õigusest haridusele.Läheneva kevade eel tundub siiski, et ka religiooniõpetuses ...

Aeg tulnud maa ja mere pealt

Meenub üks särav suvine päev, mil Ruhnus tormivangis olnud peapiiskop Pajula koos noorte lõõtspillimängijate ja muu toreda seltskonnaga väikesele laevale astus ja sõit Kingissepast Kuressaareks muutunud linna poole võis lõpuks ometi alata.Algus oli ilus - meri üsna vaikne ja päike nii soe. Meie võimas mootorimürinat trotsiv laul ja pillimäng kaikus mere kohal. Siis aga tõusis tuul ja meri ...

Peapiiskopi karjasekiri kogudustele palvepäevaks Issanda aasta 2004 paastukuu 3. päeval

«Siis ta ootas, et viinamägi kasvataks häid kobaraid, ent kängunud olid kobarad, mida see andis.» Js 5:2bMe peaksime pühakirja kuulama ja lugema kui Jumala ja tema rahva kahekõnet. Ühel pool seisab Issand kui Looja, Lunastaja ja Pühitseja. Teisel pool seisame meie, inimesed, ja meie maailm. Ka pühakirja tuttav tähendamissõna viinamäest ja selle viljadest puudutab inimese sidet Jumalaga. Millist vilja keegi ...

Eesti ajaloo maastik

Neli aastat tagasi, Eesti Vabariigi 82. aastapäeva eel ilmus esimene kogumik Eesti rahva elulugusid. Tänaseks on neid kaante vahele jõudnud kolm mahukat raamatut. Läinud aastal ilmunud kogumiku kolmandas osas kõnelevad inimesed oma elust ENSV ajal.Leidsin sealt loo oma kaaslinlanna sulest. Seda lugedes meenusid mulle pildikesed sünnilinnast Võrust. Paljude paikade ja sündmuste kirjelduse puhul tundsin, et siin on osake ka minu ...

Lipu aasta ja iseseisvuspäev

Õnnitlen peatse rahvusliku suurpäeva, Eesti Vabariigi 86. aastapäeva puhul ja soovin Jumala kaitset isamaale ja rahvale.Kui peame oma riigi sünnipäeva, siis tulgem kokku kirikutesse ja vabadussammaste juurde, viigem lilled ja pärjad vabaduse eest langenute mälestuspaikadesse. Nimetan seda selle tõttu, et see ei ole täna nii iseendast mõistetav asi nagu veel tosin aastat tagasi. Täna eelistatakse mugavat osadust ...

Kirik ja raha

Äsja lõppes Saksamaal Hamburgi lähedal Bad Segebergis konverents «Vähem raha – rohkem šansse kirikule». Konverentsil küsiti, kas raha on õnnistus või needus, kust tuleb raha kirikule jmt.Küsimusele, kust pärineb EELK raha, vastasin konverentsil otse: Saksamaalt! Nagu näitas naerupahvatus, meeldis see vastus sakslastele. Ka meeldis neile, kui vastasin nende naispiiskopi väitele «raha seob ...

Kiriku maine

Kui kirikule saab maine hoidmine või taotlemine oluliseks, siis võiks teda nimetada maine kirik. Maine tähendab ka maiste asjadega tegelev, maiseid väärtusi taotlev, maine organisatsioon. Kirik aga ei ole maine, vaid taevane organisatsioon või organism. Möödunud nädalal toimunud Õpetajate Konverentsi avapalvuses luges konverentsi juhatuse esimees õpetaja Marko Tiitus 1. Korintose kirja esimest peatükki: Vaadake, ...

Kutsumus olla misjonär

Enne jõule saatis Misjonikeskus vaimulikele pöördumise võtta kogudustes eestpalvesse Marimaal tegutsev Joškar-Ola kogudus ning meie misjonisaadikud Anu ja Juha Väliaho.Pöördumises mainitakse, et kuigi Venemaa seadusandlust pole usuvabaduse osas muudetud, teeb Mari Vabariigi valitsus teatud konfessiooni kristlastele kitsendusi. Riiklikult tunnustatakse vaid islamit, loodususku ja õigeusklikku kristlust. Eriti palutakse eestpalvet ...

Euroopa vankrit koju vedamas

Armsad kaaskristlased!Alanud aasta saab olema muutusterohke nii ühiskonnale kui ka kirikule. Seetõttu on äärmiselt suure tähtsusega eeloleval teisipäeval-kolmapäeval toimuv Õpetajate Konverents, kus tuleb arutlusele kiriku visioon ja missioon, samuti uus põhikiri. Konverentsi peateemaks on «Euroopa – meie ühine kodu». Kuidas end selles kodus hästi tunda? Kas seal on kergem või raskem olla kristlane? ...

EELK peapiiskopi läkitus kogudustele jõulupühadeks 2003 ja algavaks Issanda aastaks 2004

Armas kogudus!Pühakiri tõdeb, et keegi ei ole iial näinud Jumalat (Jh 1:18). Sellega on antud mõista, et Jumal on üle aja ja ruumi, üle nähtava ja nähtamatu. Meie mõtted ja kujutlused Temast jäävad ainult ajaliku inimese mõteteks ja kujutlusteks. See, mis on lõplik ja piiratud, ei suuda haarata lõpmatut ja igavest. Ta on vajatud ja ennast varjav Jumal (Js 45:15).Samas tunnistab pühakiri, et ...

Võta meid oma käte vahele

Lakkamatult läbi elu saadavad meid soovid, mille kättesaamise nimel pingutame. Sageli leiame aga lõpuks midagi hoopis teistsugust, isegi paremat, kui otsisime. Mõnikord saavutame otsitu teisel teel, võrreldes selle teega, mille esmalt ilmaaegu valisime. Pealegi saame sealt, kust otsisime naudingut, õnne ja rõõmu, nende asemele õpetuse, arusaamise, tunnetuse – saame püsiva ja tõelise hüve ...

Aeg süüdata kolmas advendiküünal

Ajal on kindel samm, kord tundub see siiski kiirem ja kord aeglasem.Aga jõulude eel hakkab aeg jälle kiiremini minema. Kauplused meelitavad ostjaid ja loovad hea meeleolu kaunite vaateakende ja kutsuva kingivalikuga. Tänavapildis lisandub värvi ja sära seda enam, mida lähemale jõulud jõuavad. Kirikutes on tavalisest rohkem jumalateenistusi ja kontserte. Olen märganud viimastel aastatel, et paljud koorid soovivad anda ...

Taas uus algus

Eelmise pühapäevaga algas uus advendiaeg. See on nagu uue elu algus meie elus. Taas tuletatakse meelde Teda, kes on meie ellu tulemas.Meie tähelepanu läheb väga kergesti peamiselt kõrvalistele asjadele. Meie tähelepanu ei köida mitte ainult tühised asjad, vaid palju enam köidavad meie meeli üldiselt tunnustatud tähtsad asjad. Möödunud Kirikukogu arutas kiriku järgmise aasta eelarvet, murdis ...

Milleks haridus?

Kas meil on vaja teoloogilist haridust? Kindlasti, vagadusest üksi ei piisa. On tõsi, et religioossete autoriteetidena tunnustatakse ainult neid, kes on teistest pühamad ning suhtlevad Tegelikkusega, mis tavalistele inimestele on kättesaamatu. Nii arutleb tuntud usundiloolane Joachim Wach. Ent alati on tulnud arvesse ka maised asjaolud, mille kaudu sakraalsus ennast väljendab.Kõigepealt tehti pühakud kiriku institutsiooni ...