Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kurjata ei oleks head

Meedia räägib sarimõrvaritest, kes said inspiratsiooni kultusfilmist «Vend». Juhtumisi olen ka mina seda filmi näinud. Filmi teeb huvitavaks selle alatoon, mida nimetaksin «maffia-aateks». Vend tapab küll külmalt ja halastamatult konkureeriva maffia mehi, kuid need on omamoodi sellise saatuse ära teeninud, sest on kas maffiaturu reegleid eiranud või ei ole kokkulepetest kinni pidanud (ehk pole ...

Surm koolimajas

Püssipaugud keset Saksamaad, Erfurti Gutenbergi gümnaasiumis kostsid kogu Euroopasse. Need lasud tabasid ka meie südant. Õpilased alustasid oma tavapärast koolipäeva ja valmistusid abituuriumi eksamiteks.Harjumuspärase koolipäeva katkestasid aga lasud, 19aastane endine kaasõpilane korraldas veresauna, tappes 17 inimest ja lõpuks iseenda. Niisuguse tragöödiaga ei olnud Saksamaa koolid varem kokku ...

Nähtav ja nähtamatu kirik

Eestlastele oli luteri kirik veel sajand tagasi valdavalt baltisaksa kirik (Herrenkirche), samamoodi nagu õigeusu kirik oli keisri kirik. Kiriku vaimulikkond ja juhtkond koosnes peamiselt nende rahvuste esindajatest.Mikko Ketola kirjutistest võib lugeda, et luteri kirik Eestis ei jõudnud kahe maailmasõja vahel saada tõeliseks rahvakirikuks. Veel 1920ndate aastate alguses oli enamus vaimulikest baltisakslased (kuigi mitte kiriku juhtivatel ...

Su ees on avatud uks

Filmis «Patukahetsus» küsib lõpus üks memm: «Kas see tee viib templi juurde?» Talle vastatakse, et ei vii. Memm küsib, et milleks siis see tee, kui see ei vii templi juurde.Elu muutub vahel tormamiseks, kus unustatakse siht, mida tahetakse saavutada. Kiirustamine muutub elustiiliks. Rohkem ja paremini ei saa olla elu eesmärgiks. Peatus Jumala kojas aitab taastada elu igavikulist sihti.Avatud kirikud teelistele on meile ...

Volbriöine vabadus

Kevadväsimus on kõigile tuttav: töö ei edene, jooksvad probleemid kuhjuvad, suhetes sõprade või töökaaslastega tekib raskusi jne. Eriti tüütavaks muutuvad need probleemid ametites, kus töötatakse inimestega – kui endal on probleeme, pole teiste omi lihtne lahendada. Vaimulikele, kooliõpetajatele, diakooniatöötajatele ja noortejuhtidele ongi kevad seetõttu üsna pingeline ...

EELK – rahva- või härraskirik?

EELKst kui rahvakirikust peaaegu enam ei kõnelda. Suurem osa rahvast kirikust eriti ei hooli ja ega kirik rahvastki. Kristlikku usku pole rahvas kunagi vahetult omaks võtnud. Kristlikud rahvad kujunesid ajaloos seeläbi, et härrased ristiusu omaks võtsid. Kristluse saatus ühiskondlikul tasandil on sõltunud ikka koorekihist. Seda teame tänapäevalgi. Rahvas jookseb moe järele, mille määravad prominendid, kellel on ...

Julgete meeste julgete tegude kiituseks

Alustasin möödunud nädala keskpaigas tänase kolumni kirjutamist kurva tõdemusega, et meedia andmetel on parandamatult haige kuulus norra meresõitja, antropoloog ja kirjanik Thor Heyerdahl ning neljapäeval saabuski teade ta surmast. Kindlasti oli sellel säraval isiksusel, kes peamiselt läbi oma reisiraamatute meieni jõudis, oluline mõju nii mõnegi noore inimese ideaalide kujundamisel, reisikihu ...

Otsija vaev ja rõõm

Püha Jüri, Georgiose algkujuks peetakse keiser Diocletianuse ajal aastal 303 ristiusu märtrina surnud Rooma ohvitseri. Tema nime järgi tähistatakse kirikukalendris legendaarse isiku mälestuspäeva – jüripäeva. Kõige tuntum lugu püha Jüri kangelaslikest tegudest on tema võitlus lohemaoga. Kurjuse kehastajana ähvardas see võimas koletis linnarahvast, kes pidi tema vaigistamiseks ohverdama talle nii ...

Poliitilistest geenidest meie sees

Igal mündil on alati kaks poolt – kull ja kiri ehk võim ja teadus kui lihtsustatult parafraseerida.Ka igal probleemil on alati erinevad vaatevinklid. Mida suurem on vaidlusalune teema, seda tugevamad on vastamisi seisvad argumendid. Nii ka geenitehnoloogias. Võim ühelt poolt hoiab rahakotti ja omab litsentsiõigust, teadus teiselt poolt aga intellektuaalset potentsiaali ja soovi seda rakendada. Selles punktis peavad kaks poolt kokku saama ...

Kas kristlane on pedagoog?

Väidetavalt ei saanud noored vanasti abielluda, kui nad kirikuõpetaja juures katsumisel lugeda ei mõistnud. Mis otstarve lugemisel abieluõnnele oli? Ega muud, kui eeldus lastele katekismust ja Piibli-raamatut õpetada.Katekismuse kodualtaris paneb Luther Efesose kirja sõnadega vanematele südamele kasvatada lapsi juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi.Kas tänased laulatatavad oskavad ja tahavad seda ...

Vaimulikust võitlusest

Ei ole midagi lihtsamat, kui oma tõdede kaitseks kuulutada välja sõda – sõda teistsugustega kui ma ise, sõda meie maailmavaadet kritiseerivate inimeste ja mis veelgi meeldivam, sõda kõikide patustega.Just nii mõtlevad vist antud hetkel ühel pool rindejoont juudid ja teisel pool kive ning süütepudeleid loopivad palestiinlased. Eht piibellik ja vaimulik võitlus eriusuliste vahel. Mis lahti, mis toimub, ...

Me liigume loogeldes loojangu poole

Ühel kevadisel sinodil jõudis ilmikute grupp järeldusele, et vaimulikud peaksid läbima suhtlemiskursused. Leiti, et paljud vaimulikud ei oska inimestega inimlikult suhelda. On väsinuid, on kibestunuid, on halvasti koolitatuid ja neidki, kes end läbi põletanud. Kärsitus, üleolev suhtumine, sõjakus – need on mõned märksõnad, mida võib inimene tajuda kiriku kantseleis ja mujalgi koguduste esindajatega kokku ...

Kuritöö ja karistamatus

Mõni nädal tagasi tele-eetris näidatud filmis «Päkapikudisko» analüüsiti koolivägivallaga seotud probleeme.Poisid kiusasid küll tüdrukut, kuid kool ei näinud selles probleemi, vähemalt mitte kooliprobleemi. Kui, siis oli probleem tüdrukus endas ja tema kodus. Lõpuks sai tüdruk peksa, jalgadega, nii et sinikad järel. Tagatipuks pandi tal juuksed põlema. Filmis räägiti ...

Ei keegi pole vähem

Istusin kirikupinki vahest 75–80aastase memme kõrvale ja hakkasin kindaid kätte sikutama.Kirikus oli jahe, jahedam kui õues, kus päike viiendat tundi soojust ja valgust andmas oli. Minu kõrval istuja ütles, et temal küll külm pole. Minu küsivale pilgule andis ta vastuseks selgituse, et tal keha veel tulekusoe.Küsisin, kaugelt tal siis tulla oli. Kuus kilomeetrit, kuulsin vastuseks. «Aga seekord sain pool ...

Usk ühendab Euroopat

Eelmise nädala Eesti Ekspressis kirjutavad Jaakko Hallas ja Inga Raitar paarkümmend aastat tagasi ilmunud raamatust «Püha veri ja Püha Graal», kus Euroopa Liidu loomise taga nähakse Jeesuse lihalike pärijate valitsemise teostumist. Ka liigsetesse spekulatsioonidesse laskumata ei saa eitada euroliidu seost usuga. Ütleks isegi, et kui usu osa ühiskondliku ja poliitilise jõuna veelgi väheneb, ...