Huvi ja teadmisi noortel jagub
Tartus kohtusid usundiõpetuse üleriigilise olümpiaadi lõppvooru jõudnud kaksteist finalisti. Teoloog Meelis Friedenthali juhitud seitsmeliikmeline žürii võttis endale raske ülesande reastada religioonihuvilised koolinoored paremuse järgi. Esimese kadalipu olid eelvoorus osalejad essee saatmisega juba läbinud, nüüd pidid nad oma kirjatöö suuliselt kaitsma ning vastama küsimustele maailma ...
25. märtsil on paastumaarjapäev, mille tähendus võetakse lühidalt kokku usutunnistuses: …saadud Pühast Vaimust…Mitte kõik kirikupühad ei kajastu meie usutunnistuses – selles mõttes on paastumaarjapäev eriline püha. Täpsem oleks paastumaarjapäeva nimetada Issanda kuulutamise pühaks, sest selle päeva keskmes ei ole niivõrd Maarja kui ikkagi Jeesus. Luukas jutustab oma evangeeliumi alguses, kuidas ...
Meenub, kuidas ma noore ja innuka kristlasena esimest korda paastuma hakkasin. Olin kusagilt kuulnud, et loobuda tuleb sellest, millele on eriti raske «ei» öelda. Nii keelasin paadunud lihasõltlasena endale ära kõik, mis kas või kaudselt liha meenutas, keskendudes vapralt ainult taimsele. Pean tunnistama, et see oli minu esimene ja viimane n-ö korralik paast, mille algusest lõpuni läbi viisin. Toona olin küll ...
Märtsikuu alul olid Eestis käimas misjonärid Anu ja Juha Väliaho, kes kohtusid siin hulga inimestega oma tugikogudustes.Venemaa Uurali praostkonnas juba 18 aastat kuulutustööd tegev misjonäripaar ei tulnud Eestisse sedakorda kahekesi. Laulude ja olulise sõnumiga rikastasid kokkusaamisi mari muusikud Anna Mišina ja Konstantin Zainetdinov ning Kaasani luterliku koguduse pastor Anatoli Pogasi. Kokkusaamised olid Tallinnas, ...
Paastuajal on ristilöödud ülestõusnust tunnistava koguduse pilgud suunatud Kristuse kannatusele. Seeläbi avaneb ühtlasi meie teadlikkus inimese eksimuse sügavusest ja igasuguse enesekindluse petlikkusest ning mõistmine, et meie elu ja olemine sõltuvad täiesti Kristuse surma võitvast ja uut elu kinkivast kannatusest. Kristuse kannatus ületab lõplikkusest ja patust tekkivad lõhed ja piirid. Sellisena annab ...
26. märtsil 50. sünnipäeva tähistav Prangli koguduse diakon Kalle Rebane on üle kümne aasta erinevaid ilmaolusid trotsides käinud mandrilt saarele jumalasõna viimas.«Oli see siis Jumala seadmine või juhuste rida,» kommenteerib juubilar vaimulikuametisse jõudmist. Üks samm on viinud teiseni. «Suu oli kuiv ja kraevahe märg,» meenutab mees oma esimest jutlust 1987. aastal Kuusalu kirikus, mil ei ...
Märts on EESTI KIRIKU sünnipäevakuu. Sel puhul pakub toimetus võimalust soodsalt lehte tellida. Telli ajaleht endale või sõbrale! TASUDA saab SA Ajaleht Eesti Kirik kontole 221020430989 Aastatellimus 25 eurot; Poolaasta tellimus 13 eurotTELLIMISEKS * saada e-kiri aadressil ek.tellimus@eelk.ee ...
Usundiõpetuse arengut taasiseseisvunud Eestis on saatnud poolt- ja vastuargumendid. Suurema «tondina» on väidetud, et aine kultiveerib õpilastega manipuleerimist, usku «pööramist». Dr Olga Schihalejev, Tartu ülikooli religioonipedagoogika teadur:Kui tugineda uuringutele, pole taolistel hirmudel alust. 2006. aastal viis uuringu läbi firma SaarPoll ning taolist tendentsi ei täheldatud. Samuti osales Eesti aastail ...
Eelmise nädala meeleolukamaks hetkeks kujunes riigimees Jüri Trei visiit toimetusse. Hr Trei on alati oodatud külaline, kes suudab lummata oma jutustamisanni ning kogemustepagasiga. Selgi korral katkestasime pooleliolevad tööd, et pühenduda pealinnast saabunu seltskonna nautimisele. külaline reastas leheinimesed kõnet kuulama. Metafooridega vürtsitatud retoorilise ülesastumise mõte oli tänada Eesti Kirikut ...
Koolis, mille teoloog Hugo Treffner 1884 asutas ja kus kirjamees Anton Hansen Tammsaare 1898–1903 õppis, on religioonilugu pärast Eesti taasiseseisvumist katkematult õpetatud. Üle kümne aasta on õpetajaks Toomas Jürgenstein, kes lisaks religiooniloole annab ka filosoofiat ja on tänavu lõpuklassi juhataja. Eesti Kirik jõudis ajaloolisse majja Tartus Rüütli ja Munga tänava nurgal, kui 11.d klass alustas ...
Eesti Kirikute Nõukogu kuulutab välja dr Hans Hanseni nimelise stipendiumi konkursi uurijatele, kes huvituvad eestimaalaste religioonikaemusest ja religiooni praktiseerimisest.Soovitavad tegevused stipendiaatidele on:- religiooniteemaliste kogemusjutustuste kogumine nii koguduste liikmetelt kui kirikusse mittekuuluvatelt inimestelt;- Eesti Kirikute Nõukogus aastatel 1995–2010 läbi viidud sotsioloogiliste uuringute seni põhjalikumalt ...