Sinodisaadikud tulid kokku Sangastes
Sangaste rahvamajja kogunesid Valga praostkonna sinodisaadikud armulauaga jumalateenistusele. Pihi pidas kohalik õpetaja Ivo Pill, jutluse peapiiskop Andres Põder. Kaasa teenisid kõik praostkonna üheksa tegevvaimulikku. Jutluses rääkis peapiiskop ristiteest Jeesuse järel ning ühest ristiteel käijast, Iirimaa Patrickust.Sinodikoosoleku alguseks oli kirjaliku tervituse toonud sõpruspraostkond Saksamaalt Eschwegest. ...
8. aprillil peetakse Tartus konverentsi, kus kõneldakse 325 aasta pikkusest eestikeelsest kooliharidusest.Martin Luther (1483–1546) algatas katoliku kiriku reformimise ja seadis pühakirja ainsaks autoriteediks. Reformatsiooni vaimsed liidrid väärtustasid tööd ja lihtsaid eluviise. Luther tõlkis Piibli raamatud algkeeltest rahvapärasesse saksa keelde (Uus Testament 1522, kogu Piibel 1534). Protestantlik reformatsioon muutis kogu ...
Sandra Sagar, Tartu Treffneri gümnaasiumi 11. kl õpilane:Minu jaoks on religioonilool natuke teistsugune tähendus. Mina ei ole seda õppinud usu kui sellise pärast. See tähendab minu jaoks peamiselt seda, et ma õpin tundma erinevate ühiskondade malle, eetikareegleid, seda, kuidas erineva usuga inimesega suhelda, uskude tagamaid ja nendega seonduvaid konflikte. See avardab silmaringi, õpetades teistsuguses usukeskkonnas õigesti ...
Heade sõprade külaskäikMöödunud pühapäeval rõõmustas Rannamõisa kogudus Soome külaliste üle. Mikkeli maakogudusest, kellega seob paarikümne aasta pikkune suhtlus, saabus külla viis sõpra. Teiste seas oli ka koguduse õpetaja Risto Nieminen (fotol), kes pidas kirikus jutluse. Tõlkis Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel, kelle 60. sünnipäeva puhuks külalised ...
Selle pealkirja all ilmus 2007. a katoliku preestri Karl Stehlini raamat Neitsi Maarja kohta. Katoliikliku vaate järgi on Jeesuse ema Maarja sündinud ilma pärispatuta, olles seega plekitu (ladina k immaculata), et olla võimeline sünnitama patust puhast Poega, kes on maailma Lunastaja. Õpetus Maarja pärispatuta eostamisest levis keskajal ning vastava dogma, mida ei tunnusta ei protestandid ega ortodoksid, kinnitas paavst Pius IX 1854. a. ...
Kuigi EELK koguduste infosüsteemi Koguja hakati arendama 2000. aastal, on see alles viimastel aastatel kogudustesse jõudma hakanud. Huvi tõusu on märgata sellel aastal, ütleb projekti kasutajatugi Külli Saard. Arvuti kui oluline töövahend on juba aastaid koguduste kasutuses. Paljudes kogudustes kanti koguduseliikmeid puudutav teave arvutisse, selle paremaks haldamiseks loodi vastavaid programme. Ent puudus terviklik süsteem. ...
Emeriitõpetaja Juta Siiraku (81) mälestusteraamat «Kui kodud lõhuti» ilmus läinud aasta lõpus.Juta Siiraku kirja pandud mälestused pälvisid peapreemia juba 2008. a mais, mil Eesti Kirjandusmuuseum tõstis need esile eluloovõistlusele laekunud 120 töö hulgast. «Juta Siiraku töös on tähelepanuväärne kirjutaja hea väljendusoskus ja terviklik elutunnetus,» ütles toona ...
Valgamaal Tõlliste vallas on Laatre Püha Laurentsiuse kirik ka üks kohaliku kogukonna kooskäimise kohti. Kirik ja 70-liikmeline kogudus on Tõlliste valla 1800 elaniku teenistuses. Pühakojas korraldatakse peale jumalateenistuste, mis toimuvad kaks korda kuus, ka muid kohalikule rahvale vajalikke ja kirikusse sobilikke üritusi. Kirik kui üks vabaduse sümboleid on koondanud ja kaitsnud rahvast ka rasketel aegadel. Pühakoda on ...
Küllap olete kuulnud Risti kirikuaeda rajatavast vaikuse laste rahupaigast. Mõte on ilmselt meie kõigi jaoks uudne ning esmapilgul võõristustki tekitav. Surmast on raske rääkida, surnult sündinud lastest hoopiski. Teema on nii maha vaikitud, et üle keskea inimestegi hulgas leidub neid, kes kaht kätt kokku lüües küsivad, kas Eestis üldse selliseid asju veel juhtub – kas tõesti tuleb ette ...
Muinsuskaitseameti hinnangul on Eestis 336 jumalakoda, mis kuuluvad luterlastele, ortodoksidele ja vanausulistele, varemetes neist üle kolmekümne. Kui lisada juurde teiste konfessioonide pühakojad, ulatub nende arv üle 400. Koolmeistriharidusega harrastusfotograafi Villu Männiku eriliseks hobiks on olnud kirikute pildistamine, sealhulgas ka kaduvikku hääbuvate pühakodade ülesotsimine ja jäädvustamine. Tema sõnul on ...
Ida-Võrumaal liivase põllutasandiku ja künkliku metsamaastiku serval asub Puutliküla. Metsad ulatuvad üle Piusa Vene piirini.1920. aastail asus siia kümmekond vene peret Irboskast, kes Vabadussõja järel olid saanud Eesti kodanikeks. Osteti paar kohalikku talu, jaotati need omavahel, ehitati hooned. Lapsed pandi Loosi kooli, kuna mõisteti riigikeele vajadust. Kehval pinnal, aga väsimatu tööga avaramais oludes ...