EELK Usuteaduse Instituut (UI) on alates 1985. aastast andnud välja toimetisi, kus avaldatakse peamiselt instituudi, kuid ka teiste autorite algupäraseid uurimusi ning tõlketöid. Selle toimetisega tahame märkida ja tähistada kahte kultuurisündmust: Tallinn ja Turu on Euroopa kultuuripealinnad ning usuteaduse instituudil täitub 65. tööaasta. Sõpruslinnade teemast tingituna on käesolevasse toimetisse kavandatud rohkem ...
Sandra Sagar, Tartu Treffneri gümnaasiumi 11. kl õpilane:Minu jaoks on religioonilool natuke teistsugune tähendus. Mina ei ole seda õppinud usu kui sellise pärast. See tähendab minu jaoks peamiselt seda, et ma õpin tundma erinevate ühiskondade malle, eetikareegleid, seda, kuidas erineva usuga inimesega suhelda, uskude tagamaid ja nendega seonduvaid konflikte. See avardab silmaringi, õpetades teistsuguses usukeskkonnas õigesti ...
Heade sõprade külaskäikMöödunud pühapäeval rõõmustas Rannamõisa kogudus Soome külaliste üle. Mikkeli maakogudusest, kellega seob paarikümne aasta pikkune suhtlus, saabus külla viis sõpra. Teiste seas oli ka koguduse õpetaja Risto Nieminen (fotol), kes pidas kirikus jutluse. Tõlkis Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel, kelle 60. sünnipäeva puhuks külalised ...
Selle pealkirja all ilmus 2007. a katoliku preestri Karl Stehlini raamat Neitsi Maarja kohta. Katoliikliku vaate järgi on Jeesuse ema Maarja sündinud ilma pärispatuta, olles seega plekitu (ladina k immaculata), et olla võimeline sünnitama patust puhast Poega, kes on maailma Lunastaja. Õpetus Maarja pärispatuta eostamisest levis keskajal ning vastava dogma, mida ei tunnusta ei protestandid ega ortodoksid, kinnitas paavst Pius IX 1854. a. ...
Kuigi EELK koguduste infosüsteemi Koguja hakati arendama 2000. aastal, on see alles viimastel aastatel kogudustesse jõudma hakanud. Huvi tõusu on märgata sellel aastal, ütleb projekti kasutajatugi Külli Saard. Arvuti kui oluline töövahend on juba aastaid koguduste kasutuses. Paljudes kogudustes kanti koguduseliikmeid puudutav teave arvutisse, selle paremaks haldamiseks loodi vastavaid programme. Ent puudus terviklik süsteem. ...
Emeriitõpetaja Juta Siiraku (81) mälestusteraamat «Kui kodud lõhuti» ilmus läinud aasta lõpus.Juta Siiraku kirja pandud mälestused pälvisid peapreemia juba 2008. a mais, mil Eesti Kirjandusmuuseum tõstis need esile eluloovõistlusele laekunud 120 töö hulgast. «Juta Siiraku töös on tähelepanuväärne kirjutaja hea väljendusoskus ja terviklik elutunnetus,» ütles toona ...
Valgamaal Tõlliste vallas on Laatre Püha Laurentsiuse kirik ka üks kohaliku kogukonna kooskäimise kohti. Kirik ja 70-liikmeline kogudus on Tõlliste valla 1800 elaniku teenistuses. Pühakojas korraldatakse peale jumalateenistuste, mis toimuvad kaks korda kuus, ka muid kohalikule rahvale vajalikke ja kirikusse sobilikke üritusi. Kirik kui üks vabaduse sümboleid on koondanud ja kaitsnud rahvast ka rasketel aegadel. Pühakoda on ...
Kalle Rebane, diakon26. märtsil – 50Andrus Norak, kaplan27. märtsil – 53Õnnitletavatel on preestriordinatsioon, kui ei ole märgitud teisiti.
Küllap olete kuulnud Risti kirikuaeda rajatavast vaikuse laste rahupaigast. Mõte on ilmselt meie kõigi jaoks uudne ning esmapilgul võõristustki tekitav. Surmast on raske rääkida, surnult sündinud lastest hoopiski. Teema on nii maha vaikitud, et üle keskea inimestegi hulgas leidub neid, kes kaht kätt kokku lüües küsivad, kas Eestis üldse selliseid asju veel juhtub – kas tõesti tuleb ette ...
Haljala Püha Mauritiuse kogudus tänab kõiki palvetajaid, arste, õdesid ja põetajaid, kes aitasid nende õpetaja Margit Nirgi tagasi elule. Ps 145:18.Rannar SusiHelju-Miralda SalmuHead lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuksSA Ajaleht Eesti Kirik 221020430989 Swedbank
Muinsuskaitseameti hinnangul on Eestis 336 jumalakoda, mis kuuluvad luterlastele, ortodoksidele ja vanausulistele, varemetes neist üle kolmekümne. Kui lisada juurde teiste konfessioonide pühakojad, ulatub nende arv üle 400. Koolmeistriharidusega harrastusfotograafi Villu Männiku eriliseks hobiks on olnud kirikute pildistamine, sealhulgas ka kaduvikku hääbuvate pühakodade ülesotsimine ja jäädvustamine. Tema sõnul on ...
Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus Vanemuise 42 avatakse 30. märtsil kell 14 näitus «Villem Reiman 150». Ettekanded peavad Vilve Asmer, Tarmo Piir ja Ants Tooming.
Ida-Võrumaal liivase põllutasandiku ja künkliku metsamaastiku serval asub Puutliküla. Metsad ulatuvad üle Piusa Vene piirini.1920. aastail asus siia kümmekond vene peret Irboskast, kes Vabadussõja järel olid saanud Eesti kodanikeks. Osteti paar kohalikku talu, jaotati need omavahel, ehitati hooned. Lapsed pandi Loosi kooli, kuna mõisteti riigikeele vajadust. Kehval pinnal, aga väsimatu tööga avaramais oludes ...
Loeng toimub Haapsalus Läänemaa muuseumi valges saalis (Iloni Imedemaal) Kooli tn 5. 30. märtsil kl 17.30 räägib Piibli tõlkimisest Pirita kloostri preester isa Vello Salo.
Toropets on väike ligikaudu 14 000 elanikuga provintsilinn Eestist umbes 400 kilomeetri kaugusel Pihkva ja Tveri oblasti piirimail. See Kesk-Venemaa väikelinn oli sadakond aastat tagasi suur eestlastest ümberasujate keskus. Eestist hakkas Toropetsi kanti saabuma ümberasujaid 1860.–70. aastatel, kuid see protsess jätkus veel XX sajandi esimesel kümnendil.Enamik ümberasujatest tuli siia Võru- ja Tartumaalt, eriti aga Sangastest ja ...