15.–21. juulini toimus Eestis I rahvusvaheline suveakadeemia teemal «Saksa romantiline orelimuusika». Algus tehti Valgas unikaalsel Ladegasti orelil. Valgas on alguse saanud nii mõnigi orelimuusikaga seotud üritus, näiteks laste orelifestival 2005. aastal. Suveakadeemia meistrikursuste õpetaja oli Pieter van Dijk Hollandist, kes on Alkmaari linna organist ja sealse orelifestivali kunstiline juht. Alkmaaris on 300aastane ...
Esther de Waal Keldi palvemeel Allika kirjastus, 2007, 267 lk. Kui meiegi oleme osa saanud Hebriidi saartelt kogutud keldi palvetest («Keldi nägemus», 1999; «Keldi palved», 2003) Anu Raua tõlkes, siis nüüd on tegu raamatuga, mis selgitab keldi pärandit. Raamatu on tõlkinud Maret Kaik. «… keldi palveviis on palvetada kogu oma olemusega, jäägitult, nii et see hõlmab inimisiksuse ...
pühakoja kirikusaal oli pühitsemispäeval rahvast tulvil.Viimsi kirikupäevade tippsündmuseks oli Püha Jaakobi kiriku pühitsemine 25. juulil, jaagupipäeval. Neli aastat tagasi nurgakivi saanud pühakoda Pringi külas Viimsi vallas on esimene pärast II maailmasõda ehitatud uus luterlik kirik, arhitektideks Martin Aunin ja Erkki Ristoja. Kiriku ehitust korraldas Viimsi Jaakobi Kiriku Ehitamise sihtasutus, mille kolm asutajaliiget ...
Viieteistkümnendat korda toimuval Rapla kirikumuusika festivalil on kuni 11. augustini võimalus kuulata erinevaid interpreete ja kollektiive. Nelja maakonda hõlmav festival seob Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa ja Lääne-Virumaa pühakodasid ja mõisaid. Eriline koht festivalil on sel korral saksofonil. Selle nädala mõisakontserdid Vana-Vigalas, Alus ja Kabalas on Villu Veski ja tema sõprade ...
On suvi. Paljudel muusikutel on peal suvetuurid ja odavate üüridega kirikud kõlbavad neile kontsertideks kenasti. Mitmed festivalidki on leidnud kirikutes oma hea võimaluse. Selles on nii head kui halba. Nooremapoolset rahvast täis kirikud on ju iga koguduse töötegija unistus. Rein Rannapi ja Taavi tuuritamine on mitmed Eestimaa kirikud nii täis löönud, et päästeamet on tõsiselt ärevuses. Mida ...
Kommunism ja fašism olid maise ja kollektiivse lunastuse ideoloogiad. Kristluse poolt vaadatuna seisnes nende viga (ebajumalateenistus) selles, et nad kujutasid halvana (või patusena) mitte inimest, vaid midagi väljaspool inimest (omandi jaotust ja majandussuhete korraldust või rassisuhete korraldust inimsuhetes). Mõlema eelduseks oli usk, et inimene ise on hea. Muutust ei vajanud mitte inimese, vaid ühiskonna loomus. Kurjus polnud ...