Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Kuno Pajula on käinud läbi pika tee jutlustajast peapiiskopini

Homme, 11. märtsil tähistab peapiiskop emeeritus Kuno Pajula 80. sünnipäeva. Alljärgnev usutlus on tehtud juubelieelsel nädalal peapiiskopi õdusas kodus Mustamäel.«Mu isa võttis osa I maailmasõjast, Vabadussõtta tuli ta juba ohvitserina ning Vabadusristi kavalerina. Pärast sõja lõppu oli tal valida, kas teha sõjaväelist karjääri või võtta endale talu, mida ...

85 aastat Eesti kaitseväe kaplaniteenistust

Eesti kaitseväe kaplanaadil oli 22. veebruaril auväärt tähtpäev – täitus 85 aastat kaplaniteenistuse loomisest. Seda päeva tähistasid sõjaväevaimulikud jumalateenistuse ja konverentsiga, kus oma ala vaieldamatud spetsialistid rääkisid nii kaplaniteenistusest endast kui ka kaitseväe teistest, peamiselt kaplanaadiga seotud teenitustest. Algus jääb Vabadussõtta Konsistooriumi viimase toolini ...

Ohvriabi foorumil räägiti narkomaaniast

Pühapäeval, 22. veebruaril arutleti Tallinnas ohvriabi foorumil selle üle, kas narkomaan on kurjategija või ohver, kuidas hoiduda narkomaaniast ja aidata sellest välja tulla neil, kes juba narkosohu langenud. Foorum oli pühendatud rahvusvahelisele kuriteoohvrite päevale, mida Eestis tähistati kümnendat korda, korraldajaks Kuriteoohvrite Toetamise Ühing Ohvriabi. Ohvrid üha nooremad Foorumi avanud justiitsminister ...

Ühte sammu teiste Euroopa ülikoolidega

Usuteaduse Instituudis alustas oma õpinguid 15 magistranti. «Tänane päev, 10. veebruar 2004 jääb kirikliku hariduse ajalukku tähtsa päevana,» ütles Usuteaduse Instituudi dekaan Randar Tasmuth instituudi magistrantuuri avaaktusel. Rõhutades sõna «magister» tähendust (õpetaja – ladina k), märkis dekaan, et taas ollakse jõutud sellele ajaloolisele tasemele, kus alates magistrikraadist ...

Nõmme Rahu kirikus tähistati Tartu rahu aastapäeva

Küünlapäeval, 2. veebruaril tähistati Nõmme Rahu kirikus piduliku kontsert-jumalateenistusega Tartu rahulepingu 84. aastapäeva.Jumalateenistusel teenis ja pidas kõne koguduse õpetaja Ove Sander, orelil mängis Toomas Trass ja laulis sopran Pille Lill. Viimase pingini hõivatud kirikus pidas päevakohase kõne Trivimi Velliste. Päeva tähtsust rõhutades oli kirikus üles rivistatud pikk lipuvalve ...

Diakoonia on üks meie usu põhiküsimusi

Kuigi EELK Diakooniakeskuse tegevus on alates 31. detsembrist 2003 lõpetatud, ei lõpe kunagi kiriku diakooniatöö. Eestisse diakooniatööd arendama on kutsutud Soome luterliku kiriku teoloogiamagister Aarno Lahtinen. «Kõigepealt on vaja saada ülevaade hetkeolukorrast ja seada uued sihid,» on alates 2. jaanuarist konsistooriumis diakoonia arenguprojekti juhina töötav Aarno Lahtinen veendunud. Projekti ...

Viljandist tulevad kirikumuusikud

Kirikumuusik-muusikaõpetaja eriala õpetatakse Viljandi Kultuuriakadeemias juba kümnendat aastat. Läinud aasta novembrist on Viljandi Kultuurikolledžist saanud Viljandi Kultuuriakadeemia. Põhimääruse kohaselt on nimemuutus tingitud sellest, et sõna 'kolledž' kasutamisega on õppeasutusel tekkinud probleeme ja ressursikulu rahvusvahelises suhtlemises, sest mitmes riigis viitab see sõna keskhariduse tasemel õpet pakkuvale ...

Diakooniahaiglas on vanur hoitud

Omalaadne Tallinna Diakooniahaigla on mõeldud vanuritele, kes vajavad ööpäevaringset hoolitsust. Kuna haigla personal on pea sama suur, kui on majas hoolealuseid, siis oodatakse haiglasse tööle missioonitundega hooldajaid, kellest on puudus hooldusravi osakonnas.Perekonnas on mure: vanainimene ei saa enam iseendaga hakkama. Ta vajab ööpäevaringset hoolitsust ja tuge, ka rohtu on vaja võtta kindlatel kellaaegadel ja kindlas ...

Küsimusi rohkem kui selget arusaama

Tallinna praostkonna sinodil arutati põhjalikult EELK uue põhikirja eelnõud. Põhikirja eelnõu valmis vähem kui aastaga ja selle valmimisel oli suur puudus – ajapuudus –, nii ütles sinodile eelnõud tutvustama tulnud põhikirjakomisjoni liige Illimar Toomet. 1. juulil 2004 jõustub Eesti vabariigis uus kirikute ja koguduste seadus, mis eeldab muudatuste tegemist EELK kehtivas põhikirjas. Korralisel Kirikukogu ...

Maakonna kultuuripreemia kirikutöö eest

Rapla maakonna 2003. a kultuuripreemia kirikumuusika-alase töö edendamise eest ja aastase tegevustoetuse 2004. aastaks pälvis vabakutseline muusik Elke Unt, kes teeb erinevaid projekte kirikutes.Kultuuripreemia vääriliseks tunnistati ka Juuru kihelkonnapäevade toimkond, kus on oluline osa kohaliku koguduse õpetajal Marko Tiitusel. Raplamaal on tavaks, et jõulude eel jagatakse tunnustust maakonna kultuuriinimestele. Nii neile, kes ...

Peapiiskop Pajula: tahtsime teha head ajalehte

Eesti Kirik pühitseb sel aastal esmailmumise 80. aastapäeva.Suur osa neist aastatest möödus ootuses ja lootuses, et ükskord taas kirikuleht kodumaal trükivalgust näeb. Missugune oli see aeg ja millised olid mõtted ning plaanid, kui see aeg 1980ndate aastate lõpus kätte jõudis, meenutab EELK tollane peapiiskop Kuno Pajula.Uued väljakutsed«Kindlasti oli see täis vaimustust. Kuid üsna kindlasti ...

Kultuuriminister Urmas Paet külas Nõmme koguduses

Esimese advendi pühapäeval oli Nõmme Rahu koguduse rahval külas kultuuriminister Urmas Paet.Nõmmel on kenaks traditsiooniks jumalateenistusejärgne kirikukohv, kuhu ka külalisi kutsutakse. Urmas Paet ei ole nõmmekatele kauge riigiametnik, vaid üsna oma inimene: ise Nõmme elanik ja enne ministriks saamist Nõmme linnaosa vanema ametit pidanud. Nõmme Rahu kogudusel on aga kohaliku omavalitsusega ikka head ...

Kirikukogu katkestas põhikirja lugemise

EELK XXVI Kirikukogu 5. istungjärgul 25. ja 26. novembril oli päevakorras viie seaduse ja kolme otsuse arutelu.Kirikukogu avajumalateenistus peeti Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus, istungid toimusid Usuteaduse Instituudis. Kirikukogu juhatas peapiiskop Jaan Kiivit, abijuhatajad olid assessor Andres Põder ja Tartu praostkonna saadik Kirikukogus Priit Kama.Esimesel lugemisel oli EELK uue põhikirja eelnõu. Põhikiri tuleb viia vastavusse ...

Kell annab teada kiriku olemasolust

Eestis on umbes 500 kirikukella, neist pooled luteri kirikutel.Küsimusele, kas kirikukellad on vastupidavad või vajavad tihti remonti, vastab kellaspetsialist Toomas Mäeväli, et mõni siiski laguneb juba kahesaja (!) aasta pärast ära. Vastus räägib iseenda eest: kirikukellad elavad üle mitu inimpõlve, ent vajavad siiski remonti.SildamismeetodSuvel remonditi Nissi kiriku kell Eestis senitundmatul meetodil. ...

Loksa kogudusel oma hingekarjane

1. novembril seati Loksal ametisse õpetaja Andi Kirotar ja tähistati kiriku 150. aastapäeva.Kirikuõpetaja amet, see on Jumala sõna ja sakramentide jagamise amet ja selle taga seisab ülesanne, mille kirik ja tegelikult iga kristlane on saanud ülestõusnud Issandalt, kui ta on andnud käsu: minge siis ja tehke jüngriteks, tehke minu õpilasteks kõik rahvad neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ...