Elulähedus pole ühiskondlike küsimuste või maailma probleemide arutelu. Pühakirjapärane jutlus on Sõna Jumalalt ja selle eesmärk on viia kuulaja Jumala ette. Jutluse vertikaalsus teeb selle elulähedaseks, sest Jumalalt saadud sõna haarab inimesest kinni. Jumalal on tagavaraks meiegi jaoks – nõnda, nagu räägitakse Ap 7:38 Moosese puhul – «elavaid sõnu» inimestele edasiandmiseks. Kui jutlus ...
Soome kirjastus Kotimaa pidas 20.–22. jaanuarini Tallinnas traditsioonilist talveseminari.Seminaril räägiti sellest, millised võimalused on kirikul oma liikmeskonna suurendamiseks, millist tähtsust omab selles töös kristlik kasvatus. 50 vaimulikku ja koguduse majandusjuhatajat Soome erinevatest paikadest alustasid seminariga laeval, tagasiteel tehti samas kokkuvõtteid. Allpool mõned seminaril osalenute ...
Eile kogunesid peapiiskop Jaan Kiiviti kutsel kõikide Eesti poliitiliste erakondade esimehed. Meie elu edasiviivaks jõuks on ideede rohkus, mida esindavad erinevad parteid.Rahva jaoks kesksetes küsimustes tuleb aga saavutada üksmeel. Juhuslikult kuulsin president George W. Buchi kõnest ühte katkendit, kus ta mainis: «Me armastame oma maad rohkem kui poliitilisi parteisid.» Ilmselt iseloomustab see lause ka meie praegust ...
Läinud nädala teisipäeval kutsus peapiiskop Jaan Kiivit konsistooriumi kokku sihtasutuse Ajaleht Eesti Kirik nõukogu. Vastasutatud nõukogu esimesest töökoosolekust võtsid nõukogu liikmete kõrval osa peapiiskop Jaan Kiivit, konsistooriumi peasekretär Tiit Pädam ja ajalehe peatoimetaja Sirje Semm. Pärast Jaan Kiiviti avapalvust ja koosoleku rakendamist asuti koosoleku päevakorra juurde. Sihtasutuse ...
Isamaaliit on erakond, mille programmis on juttu kirikust, kristlikest väärtushinnangutest ja kristlikust demokraatiast rohkem kui Eesti poliitilistel erakondadel tavaks. Eesti Kirikule antud intervjuus tutvustas erakonna esimees Tunne Kelam Isamaaliidu programmilisi seisukohti nendes küsimustes.Isamaaliit on kristlik-demokraatliku erakonnana olnud kaua nii poliitikas kui ka võimul. Ta ühendab endas erinevaid vaateid, ühelt poolt ...
16. jaanuaril andsid Res Publica Riigikogu kandidaadid kirikus valimisvande, millest võib saada uue traditsiooni algus.Internetist rahva kommentaare mainitud uudisele lugedes paistab, et millegipärast on enamus eestlasi tõeliselt pahased juhtunu üle – nii kristlased kui ka mittekristlased kalduvad arvama, et nii satub kirik liialt poliitika teenistusse.Inimesed üldiselt ei soovi totalitaarset või autoritaarset valitsust ja eelistavad ...
Olukord piibliuurimise alal tervikuna pole siiski nii murettekitav, kui eelpool öeldust võiks järeldada. Teaduslikud uurimismeetodid on kogu aeg suunanud neid uurijaid, kes, austades filoloogilisi, arheoloogilisi ja ajaloolisi fakte, on pidanud tõeks Piibli tekste ja nende omavahelist seost. Nad on seletanud Piiblit Piibliga ja võtnud arvesse selle pro me (minu jaoks) loomust, millest Luther algul tsiteeritud jutluses rääkis. Sellises ...
Narva Aleksandri kiriku taastamisest on ajaleht Eesti Kirik lugejaid aeg-ajalt informeerinud. Alljärgneva loo on toimetuse palvel koguduse õpetaja kirja pannud nende inimeste soovil, kes tahavad selget ülevaadet kiriku taastamiseks laekunud ja kulutatud rahast. Välis-Eesti organisatsioonides on inimesi, kes julgeksid kiriku taastamist toetada, kui nad näevad, et Eesti riik omapoolset huvi näitab piirilinnas, mis kahe aasta pärast ka Euroopa ...
Mt 8:5–13 Kapernauma väeülema teenri paranemise loos on tegemist tervendamisimega, kus tulemusest endast on olulisem protsess, tänu millele tulemus saavutatakse. Selles loos väärib allakriipsutamist kaks olulist momenti. Kõigepealt see, et Jeesuse poole pöördub abipalvega mitte juut, vaid pagan, rooma garnisoni alamastme ohvitser, sajamehelise komando ülem ehk centurio, kelle teener oli jäänud raskelt haigeks. ...
Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis. Lk 13:29 Üks raskemini usutavaid asju ristiusus on viimased sündmused. Kaasaja inimesed paistavad olevat niivõrd materialistliku mõttemaailma mõju all, et sellesse ei taha kergelt mahtuda metafüüsilised asjad. Maailm tahab inimesed nii endasse haarata, et neil ei jätku võimalust Jumala peale mõelda ega usku praktiseerida. ...
Selle aasta esimene EELK kunsti- ja arhitektuurinõukogu koosolek peeti 14. jaanuaril. Koosolekut juhatas õpetaja Tiit Salumäe. Esimese päevakorrapunktina oli arutlusel Viimsi kiriku ehitamisega seonduv. Eva Jänes informeeris nõukogu, et kiriku ehitamist kavatsetakse alustada. Nõukogu otsustas paluda Viimsi kogudust ja õpetajat, et enne ehituse algust esitataks kiriku projekt nõukogule tutvumiseks ning hinnangu andmiseks. Projektid ...
Pühapäeval tähistas Kunda kogudus pühakoja 75. aastapäeva. Koguduse diakoni Tõnu Taremaa sõnul oli pool tuhat inimest mahutavas pühakojas kirikulisi üle poolesaja. Jumalateenistusel teenisid Viru praost Avo Kiir ning diakonid Tõnu Taremaa ja Enn Salveste. Laulis muusikakooli vilistlaste koor, tervitusi tõid Kunda linnapea ja volikogu esimees. Orelil mängis koguduse organist Indrek Vilumets. Arhitekt Ernst ...
Sihtasutus Tartu Jaani Kirik pikendas Jaani kiriku sisekujunduse ideekonkursi tähtaega 10. veebruarini, sest eelmiseks tärminiks laekus vaid kolm tööd. Sihtasutuse juhatuse esimees Roman Levin ütles Eesti Kirikule, et kolm tööd on liiga vähe ja need vaadatakse läbi alles siis, kui konkursi žürii 12. veebruaril kokku tuleb. Koostöös Eesti Sisearhitektide Liiduga korraldatava konkursi eesmärk on saada Jaani ...
«Inimene on kõigi asjade mõõt,» ütles vana-kreeka filosoof Protagoras. Tänapäeva liberaal-demokraatlikus turumajanduslikus ühiskonnas, millest parema ühiskondliku korra mudeli loomine pole Francis Fukuyama sõnul enam võimalik, on samuti dogmaks, et inimese materiaalne heaolu on ta enda teha, materiaalse viletsuse põhjus on inimeses endas.Hiljuti näidati Eesti Televisioonis Aadu Hindi ...
On peetud aksioomiks, et iga Piibli kirjutus ja kõik selle sõnad on ühtlasi autoriteetsed. Piibli üksteisest lahkuminevad teated ja väljendused on vaid näilised. Piibli iga sõna on samal viisil kohustav. Vahemaa Piibli raamatute tekke ja tänapäeva vahel ei oma seetõttu mingit tähtsust. Seda seisukohta esindasid reformatsiooni ajal Andreas Karlstadt, spritualistid ja Thomas Münzer. Šveitsi reformaatorid ...