Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Marek Roots õnnistati Häädemeeste Miikaeli koguduse õpetajaks

Mihlikpäeval, 29. septembril peeti Häädemeeste Miikaeli koguduses kiriku 129. aastapäeva. Koos uue aastaga saabus kogudusse uus õpetaja, augustis ordineeritud Marek Roots, kelle introduktsiooni mihklipäeval ka tähistati. Introduktsiooniteenistusel teenisid peapiiskop Jaan Kiivit, Pärnumaa praost Andres Põder, Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja Urmas Viilma, Saarde koguduse õpetaja Tauno Kibur, Vändra ...

Kogutakse annetusi Edgar Hargi portree tarvis

8. oktoobril möödub 95 aastat Edgar Hargi sünnist. Konsistoorium on kutsunud üles tegema annetusi, et peapiiskop Hargi portree võiks viimati kunstnik Aapo Puki poolt valminud Alfred Toominga ja Kuno Pajula portreede kõrval üles seatud saada. Edgar Hark teenis Tudulinna, Mustvee, Lohusuu, Torma ja Tallinna Kaarli kogudust; teenis EELK-d peapiiskopina 1978. aastast kuni surmani 1986. aastal. EELK XXVI Kirikukogul Tartus 23. aprillil 2002 ...

Quo vadis EELK diakoonia? Küsimusi diakooniatöö hetkeseisust ja tulevikust 2. osa

(Algus EK nr 39.) Diakooniatööst kõneldes hinnatakse muu hulgas, milline on meid ümbritsev ühiskond ja selle sotsiaalsed väljakutsed; sealt edasi kiriku ja koguduste kasutuses olevaid ressursse nagu töötegijad, oskused, materiaalsed ja majanduslikud ressursid. Samuti selgitatakse, kuidas olemasolevad diakoonia struktuurid ja tegevusviisid teenivad meie vajadusi. Viimaste aastate diakoonia arengut Eestis on mõjutanud mitu ...

Ja Jeesus oli seal…

Neli aastat tegutsenud Tallinna Diakooniahaigla oli laupäevaks, 27. septembriks valmis pühitsemistalituseks.Kõigepealt pühitsesid II ja seejärel III korruse peapiiskop Jaan Kiivit, õpetaja Mart Salumäe ning Norra pastorid Gunnar Prestegàrd, Runo Lilleaasen jt. Muusikalise panuse andis üheksast mehest koosnev Lillebergkvartett ja lauljatar Solveig Slettahjell Norrast.Kingiks pianiinoDiakooniahaigla uksel lehvisid Eesti ...

Kas protestantliku ajastu lõpp?

Saksa evangeelses ajakirjanduses võib kohata senini ülistusi «protestantluse struktuuri» kohta: «See võimaldab, et ilmikud tegutsevad otsustavalt kaasa kiriku juhtimisel» (Zeitzeichen, 9/2003, lk 45).Kui lugeda aga Kristel Neitsovi refereeringut Lea Altnurme ettekandest eestlaste usklikkuse kohta (Eesti Kirik, 17.09.), siis tundub, et täituma hakkab pigem Paul Tillichi ettekuulutus protestantliku ajastu lõpust: ...

Eenok Haamer mõistab koguduse olemust

Eesti üks nimekam hingekarjane, professor Eenok Haamer on vähestest ametis olevatest luterliku kiriku vaimulikest, kes on teeninud üht ja sama kogudust 40 aastat järjest. Kõik sai alguse 1963. aasta 1. oktoobril, mil noor Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni (tänane Usuteaduse Instituut – toim.) üliõpilane määrati teenima Mustvee kogudust. Kahevahel valik Eenok Haamer meenutab, kuidas 1963. aasta 5. septembril oli ...

Astuda sammhaaval oma rada

Johannes 11:1,3,17–27Ühenduses mõtetega surmast jutustas Augustinus sageli kellegi oma sõbra ning kaaspiiskopi surmaeelsetest sündmustest. Kui selle mehe surmatund ligi oli ja Augustinus arvas, et ta peaks küll veel elama, sest et ta on nii vajalik kirikule, vastas viimane: «Võiks ehk olla hea, kui mul ei pruugiks kunagi surra, kui aga siiski kord, miks mitte just nüüd.»Jeruusalemmast ida pool asuvas Betaania ...

Kord tuleb taas kevad

Jeesus Kristus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10b Olen harjunud mõttega, et ülestõusmispühad on kevadel, ajal, mil kõik ärkab ja tärkab, siis kui igal päeval on looduses näha elu algust ja arengut. Ka inimesed muutuvad rõõmsamaks ja lootusrikkamaks, kui päikesevalgust saab järjest rohkem. Kevadel on lihtne ja südamelähedane ...

Kutsutud appi noortetööd tegema

Minu nimi on Heikki Pietilä, aga sõbrad kutsuvad mind Pandaks.Minu perekonda kuulub abikaasa Soili, kes töötab praegu Helsingi linna sotsiaalkeskuses, tütar Minttu perega ning poeg Mikko. Lapsed on 33 ja 30 aastat vanad. Meil on üks lapselaps, Minttu poeg Touko Oiva Ilmari, kes saab varsti neljakuuseks.Ise olen 57aastane noortejuht, Eestisse saatis mind kaheks aastaks Suomen Lähetysseura. Hetkel on minu töökoht ...

Ruudulises pleedis alt Soome silla

Võin ainult kujutleda, millise tagamõttega sai omal ajal Tallinnas Maarjamäele ehitatud n-ö lõpetamata Soome sild - küllap siidikindas ähvarduseks kapitalistlikule maailmale, kuid mulle tõi see alati silme ette sileda jää, üle mille liugleb lõbusas ruudulises pleedis Tove Janssoni väike My. Tuul puhumas takka ja naaberrannik juba silmapiiril paistmas.Me kõik oleme suuremal või ...

Quo vadis EELK diakoonia? Küsimusi diakooniatöö hetkeseisust ja tulevikust 1. osa

Mäletan, et 1990ndate alguses tervitas Tallinna reisisadamas reisijaid silt, mille tekst ütles viisakalt: «Vabandame ebamugavuse pärast, meil toimub maja ümberehitus!» Sadamahoonet laiendati ja see põhjustas teatud ebamugavusi. Kord taas Tallinna saabunud, märkasin, et keegi möödakäija oli sildil olevas tekstis avaramat sümboolikat tajunud ja sõnumi ümber formuleerinud: «Vabandame ebamugavuse ...

Soome peapiiskopi visiit on kinnitus kauaaegsele koostööle

Esmaspäeval lõppes Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Jukka Paarma ja teda saatnud delegatsiooni esimene ametlik visiit Eestisse. Külaskäigu ajal võttis kirikujuhte vastu president Arnold Rüütel; peapiiskop Jaan Kiivit ja proua Sirje Kiivit korraldasid Tallinna raekojas külaliste auks vastuvõtu; soomlased said ülevaate allasutuste tööst ning võisid külastada kogudusi.Jaan ...

Ühine nimetaja

Erinevatele asjadele ühise nimetaja otsimine tekitab alati lisaküsimusi. Kui murdarvude liitmisel on vaja leida ühine nimetaja, peame lähtuma üldjuhul põhimõttest, et mida erinevamad on murdarvud, seda suurem peab olema ühine nimetaja.Elunähtuste kirjeldamisel ei ole matemaatilistest liitmis-lahutamisreeglitest alati abi. Terviku seisukohast võib väiksem osa osutuda suuremast olulisemaks ja kvaliteet ...

Loobu klammerdumast

Mt 6:25–34 Kes meist poleks kunagi esitanud endale küsimust elu mõttest või miks ma olen just praegu ja siia sündinud. Meil on alatine vajadus mõtestada ümbritsevat maailma ja elada sihipäraselt seatud päevade jadas; otsida tähendust ja seada eesmärke, olgu rutiinis või vahelduses, anda mõte meie kätte usaldatud ajale. Kui oleme selle leidnud, tunneme ennast õnnelikuna, õigupoolest ei ihkagi me muud ...

Meile antud võimalus

Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest! 1Pt 5:7 Jumalasõna õpetab usaldama kõik oma mured Jumala kätte. Väga sageli on kristlastele ette heidetud, et me ei saa ise oma eluga hakkama ning seetõttu vajame abi väljapoolt. Kristlastena usume, et Jumal on meid loonud osaduseks Temaga. Usume, et vajame Tema abi. See ei tähenda, et me ise ei peaks midagi tegema. Jumal saab aidata ainult neid, kes Teda usaldavad ...