Slava Ukraine

Kõik autori postitused

EELK kirjastuspreemia õpetaja Rein Neggole

Eile tegi peapiiskop Andres Põder EELK XXVII Kirikukogu 1. istungjärgul teatavaks selle aasta kirjastuspreemia saaja – Los Angelese koguduse ühe asutaja ja kauaaegse õpetaja Rein Neggo (87) nime. 2005. aastal ilmus Rein Neggolt raamat «Emakeele radadel. Märkmeid Los Angelese Eesti Täienduskooli ajaloost», mis seati kokku ja küljendati Los Angeleses, aga trükiti Tartus. Lisaks sellele on ta aastate ...

Ühe kiriku kaks sünnipäeva

Kraavi kirik ja vaimulikud Enno Tanilas (vasakult), Andres Mäevere, Margit Lail ja Üllar Salumets. Kirikuaasta alguse esimene advendiküünal süüdati Võrumaal Kraavi kirikus aastapäevameeleolus: prohvet Eelija kiriku ehitamisest möödus 110 aastat ning 10 aastat tegutsemisest EELK Urvaste koguduse abikogudusena. Kirik on koguduse kooskäimise koda, kus kuulutatakse Jumala Sõna ning jagatakse armulauda. See ...

Eksperdid nõuavad Vigala kirikus värvi eemaldamist

Nädal tagasi koos istunud Muinsuskaitseameti alaline kunstimälestiste ekspertnõukogu arutas muude teemade kõrval ka nn Vigala juhtumit ning langetas otsuse: omavoliliselt ülevärvitud Ackermanni altariseinalt ja kantslilt tuleb sobimatu värvikiht eemaldada.«Milliseid meetodeid ja tehnikaid täpselt kasutatakse, millal töödega alustatakse ja kes töid teostab, saab otsustada pärast täiendavaid ...

Piibliseltsi näitus alustab ringkäiku Läänemaalt

Eesti Piibliseltsi jõulumarginäitus Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumis kutsub alal hoidma hääbuvat margikogumistraditsiooni. Näitusel hakkavad teiste seas silma eksootiliste maade jõulumargid: Kaimani ja Okeaania Samoa saared, Togo vabariik. Endisaegse Nõukogude Liidu margitahvlil on aga vaid üksainus jõulumark – selles riigis olid jõulud tabuteema. Eesti Post annab jõulumarke välja 1996. ...

Tulge, kõik on valmis

Tere tulemast, uus kirikuaasta. Oleme jõudnud aasta kõige pimedamasse aega. Detsembris on valget aega tõesti nii pisut, et tahaks minna kuskile päikest otsima. Lühike päev on veel seda lühem, kui ka õiget lund ei ole. Aga just selle pimeduse keskele on süüdatud valgus. Pühapäeval panime põlema esimese küünla, esimese advendiküünla. See on märk valguse tulemisest. Ja igal ...

Saksamaale türgikeelset luteri kogudust rajama

Esimesel advendil kolisid Anne ja Mika Tuovinen koos tütarde Sarianna ja Sallamariga  Lõuna-Saksamaale Mannheimi. Ees ootab misjonitöö sealsete türklaste hulgas. Anne ja Mika Tuovinen laste Sallamari (vasakul) ja Sariannaga on jäädvustanud end veel Tallinna panoraami taustal, et jätta hüvasti ja asuda misjonitööle Saksamaa türklaste seas. Neljapäeval, 17. novembri õhtul oldi Misjonikeskuses ...

Viimsi kirik sai kellatorni

Esimesel advendipühapäeval süüdati Viimsi kirikus advendiküünal. Eesti Betooniühing andis sümboolselt üle uuele kirikule valatud 13 meetri kõrguse monoliitbetoonist kellatorni. Pidulikule talitusele valmivasse kirikusse kogunes hulgaliselt rahvast. Tänupalve pidas Tallinna praost Gustav Piir, sõna võtsid koguduse ja valla esindajad, laulis koguduse koor. Annetajate nimel sai sõna Euroopa ...

Usklikkus ja Eesti ühiskond, 4. osa

(Algus Eesti Kirik nr 42, 3.11.)Rahvus Võib juba ette arvata, et Eestis elavate erinevate rahvuste kultuuri- ja usuelus esineb olulisi lahkuminekuid. Muide, jälgides usust huvitatust erinevates sotsiaal-demograafilistes gruppides (sugu, vanus, elukoht, haridus, rahvus), tulevad kõige märgatavamad lahkuminekud nähtavale just rahvuse aspekti analüüsides. Tabelist 7 selgub, et 2003. aastal on tõsiusklikke eestlaste seas tunduvalt ...

Christian Ackermann tähelepanu keskmes

Põhjus, miks Christian Ackermanni nimi nüüd korraga ka nende suus on, kes temast kunagi varem kuulnud pole, on Vigala kirikus juhtunus. Ma ei hakka seda kordama, vaid püüan rääkida meistrist endast.Teadaolevalt saabus Ackermann Köningsbergist üle Danzigi, Riia ja Stockholmi Tallinna kusagil 1670ndate alguses. Nimetatud linnade töökogemusega asus ta ametisse tolleaegse kuulsaima puunikerdajate ja -tislerite ...

Mitmekülgne vend

23. oktoobril täitus aasta, mil saadeti viimsele teekonnale kirikuõpetaja teoloogiaprofessor Evald Saag. Üks saatjaist ütelnud: «Eks see ole kui viimane tänuavaldus pikal eluteel tehtud väärika elutöö eest ka pärast viimset lahkumist.» Nende ridade kirjutaja tunneb seda omapärasel viisil. Esiteks haiguse, kõrgest east (90) tingitud hädisuse tõttu ei saanud ma minna kallist ...

Jaganud ohtralt Jumala tarkust

Kirikuaasta alguses esmaspäeval, 28. novembril saaks praost Richard Koolmeister 100aastaseks. «Kolmest suurest kiriklikust pühast on jõulud kujunenud kõige kaunimaks. Need on pühad, kus kodu ja kirik on lahutamatult teineteise kõrval. Need on pühad, kus püütakse üksteise võidu vastastikku rõõmu valmistada. Need on ka pühad, mil püütakse pimedust võita valguse ...

Ühe vaimuliku elulugu

Elmar Pähn sündis Võrumaal Nursis 18. novembril  1908. a lasterikkas taluperes. Pere vanem poeg August oli terane ja kodu aitas tal ülikooli minna. Temast sai hiljem Koeru koguduse õpetaja ja Eesti luterliku kiriku piiskop enamlaste survevalitsuse ajal. Kui noorem poeg Elmar sai algkoolist läbi, siis polnud talul enam jõudu teda koolitada. Elmar jäi talutööliseks. Omal käel õppis ta ...

Aastad täis rõõmu

16. novembril möödus Anna ja Järva-Peetri kogudust teeniva kirikuõpetaja Lea Heinaste sünnist 60 aastat. Viimased kümmekond aastat on ta olnud EELK teenistuses. Õpetaja juubelit tähistati tänujumalateenistusega Järva-Peetri kirikus. «Tänu kuulub kõigepealt Jumalale,» ütleb Lea Heinaste, «aga tänan ka kõiki ametivendi ja -õdesid ja häid inimesi, kes ...

Riik toetab vanausuliste kultuuri

1. novembril kohtus regionaalminister Jaan Õunapuu Jõgeva- ja Tartumaa vanausulistega. Siseministeerium on Peipsi-äärse vanausuliste kultuuri säilitamiseks eraldanud selle aasta lisaeelarvest miljon krooni. Nimetatud summa eest restaureeritakse ning konserveeritakse vanausuliste raamatuid ja käsikirju. Minister Õunapuu on nimetanud, et tema arvates võiks vanausuliste omapärane kultuuriruum ...

Vaene Vigala

Vigala altari ja kantsli juhtum näitlikustab – paraku väärtuslike kiriku- ja kultuuriajaloo objektide arvel – vähemalt kahe probleemi olemasolu.Esiteks seda, et on vajakajäämisi kaasaegses teoloogilises hariduses. Teiseks on ilmne, et ka muinsuskaitsealaseid teadmisi pole ikka veel jõutud viia ajalooliste objektide valdajateni. Mõlemad on kurvad tõdemused ja neile tuleb kiiremas korras reageerida. Et ...