Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Läbi loomise ning elu alguse

Jõelähtme kirikus õnnistati 6. novembril leerilapsi ja pühitseti vanad uued aknad.12 medaljonist 6 kõnelevad Aadama ja Eeva loomisest ja lähedusest. Leerilised õnnistas ja aknad pühitses peapiiskop Andres Põder. Pärast jumalateenistust tänas kogudus suuremaid toetajaid, eelkõige kunagiste mõisnike von Brevernite suguvõsa liikmeid, Hakavuori sõpruskogudust Soomes, vallavalitsust ja volikogu ning kõiki neid, kes nõuga kaasa aitasid. Tänu jagus ka kõigile kohalikele, kes oma ...

Palve

Taevane Isa, oma Püha Vaimu läbi õpeta meile alanduse teed. Tuleta meile igal ajal meelde, millisena tuli Kristus meile: mitte kohtumõistjana, vaid õigeksmõistjana. Tänu olgu Sulle selle ülima ohvri eest, omaenese Poega ei ole sa meie, patuste ja vääritute, pärast säästnud, vaid oled Ta sulase rüüsse andnud, et meid teenida; kannatustesse saatnud, et meile lohutust anda; ...

Ka pilkases pimeduses annab luule jõudu

Näitleja Linda Olmaru on ette valmistanud luulekava Anna Haava kristlikust luulest ja on seda sel aastal esitanud kümme korda. Alguses esines Olmaru luulekavaga Anna Haava kodukandis Assikveres ja selle ümbruses, edasi tuli kutse Laiuse koguduselt, kus publiku seast tuli ettepanek teha korjandus luulekogumiku heaks, mis sisaldaks kõiki Anna Haava luuletusi. Viimati on etendused toimunud Tallinna Matkamajas, Tallinna Jaani kirikus ja ...

4.12.

Eestpalves on Inglise Kiriku Yorki provintsi Chesteri piiskopkond ja selle piiskopid Peter Forster, Nigel Stock (Stockporti piiskop) ja David Urquhart (Birkenheadi piiskop). Palvetame kõigi piiskopkonna inimeste eest, et nad oleksid ustavad tunnistamises ja teenimises. Samuti on eestpalves Soome Evangeelse Luterliku Kiriku Kuopio piiskopkond ja tema piiskop Wille Riekkinen. Palvetame piiskopkonna laste, noorte ja perede eest. Eestpalveteemad ja viited ...

Kõigi aegade haaravaim sõnum

RaamatuletiltKirjastuse Logos vahendusel on Eesti lugejateni jõudnud hingekosutav raamat «Jeesus – meie saatus», mis koostatud pastor Wilhelm Buschi evangeliseerivatest helilintide ettekannetest. «Jeesus – meie saatus!» oli pastor Wilhelm Buschi (1897–1966) suurevangelisatsiooni teema Essenis 1938. aastal. Noorpastoriks olles tundis ta oma tööst suurt rõõmu. Ta kuulutas evangeeliumi olles ...

Nädal

1.–4.12. Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas noorte infomess «Teeviit 2005». 1.12. Tallinna Kaarli kirikus on  aidsiohvrite mälestuspäeval heategevuskontsert «Märka inimest». Esinevad Jassi Zahharov, Heli Veskus, Hendrik Sal-Saller, Helin Mari Arder, Rein Rannap, XXI sajandi orkester, dirigent Erki Pehk. Sissepääs tasuta. 3.12. Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus laulavad kell 16 advendi- ja ...

Päike ja vihm taevast

RaamatuletiltEvangeelse Maria-õeskonna väljaandel ilmunud M. Basilea Schlinki väikeseformaadiline raamat püüab avada teed, kuidas saavutada lapselik usaldus taevase Isa vastu. Raamatukese ülesehitus võimaldab läbi kirikuaasta päev-päevalt leida mõtiskluse, mis toetab lugejat isiklikes usuotsingutes. Need pakuvad vastuseid ja suunanäite usklikule, kellele ei ole võõrad inimlikud ...

Usklikkus ja Eesti ühiskond, 4. osa

(Algus Eesti Kirik nr 42, 3.11.)Rahvus Võib juba ette arvata, et Eestis elavate erinevate rahvuste kultuuri- ja usuelus esineb olulisi lahkuminekuid. Muide, jälgides usust huvitatust erinevates sotsiaal-demograafilistes gruppides (sugu, vanus, elukoht, haridus, rahvus), tulevad kõige märgatavamad lahkuminekud nähtavale just rahvuse aspekti analüüsides. Tabelist 7 selgub, et 2003. aastal on tõsiusklikke eestlaste seas tunduvalt ...

Christian Ackermann tähelepanu keskmes

Põhjus, miks Christian Ackermanni nimi nüüd korraga ka nende suus on, kes temast kunagi varem kuulnud pole, on Vigala kirikus juhtunus. Ma ei hakka seda kordama, vaid püüan rääkida meistrist endast.Teadaolevalt saabus Ackermann Köningsbergist üle Danzigi, Riia ja Stockholmi Tallinna kusagil 1670ndate alguses. Nimetatud linnade töökogemusega asus ta ametisse tolleaegse kuulsaima puunikerdajate ja -tislerite ...

Mitmekülgne vend

23. oktoobril täitus aasta, mil saadeti viimsele teekonnale kirikuõpetaja teoloogiaprofessor Evald Saag. Üks saatjaist ütelnud: «Eks see ole kui viimane tänuavaldus pikal eluteel tehtud väärika elutöö eest ka pärast viimset lahkumist.» Nende ridade kirjutaja tunneb seda omapärasel viisil. Esiteks haiguse, kõrgest east (90) tingitud hädisuse tõttu ei saanud ma minna kallist ...

Jaganud ohtralt Jumala tarkust

Kirikuaasta alguses esmaspäeval, 28. novembril saaks praost Richard Koolmeister 100aastaseks. «Kolmest suurest kiriklikust pühast on jõulud kujunenud kõige kaunimaks. Need on pühad, kus kodu ja kirik on lahutamatult teineteise kõrval. Need on pühad, kus püütakse üksteise võidu vastastikku rõõmu valmistada. Need on ka pühad, mil püütakse pimedust võita valguse ...

Ühe vaimuliku elulugu

Elmar Pähn sündis Võrumaal Nursis 18. novembril  1908. a lasterikkas taluperes. Pere vanem poeg August oli terane ja kodu aitas tal ülikooli minna. Temast sai hiljem Koeru koguduse õpetaja ja Eesti luterliku kiriku piiskop enamlaste survevalitsuse ajal. Kui noorem poeg Elmar sai algkoolist läbi, siis polnud talul enam jõudu teda koolitada. Elmar jäi talutööliseks. Omal käel õppis ta ...

Aastad täis rõõmu

16. novembril möödus Anna ja Järva-Peetri kogudust teeniva kirikuõpetaja Lea Heinaste sünnist 60 aastat. Viimased kümmekond aastat on ta olnud EELK teenistuses. Õpetaja juubelit tähistati tänujumalateenistusega Järva-Peetri kirikus. «Tänu kuulub kõigepealt Jumalale,» ütleb Lea Heinaste, «aga tänan ka kõiki ametivendi ja -õdesid ja häid inimesi, kes ...

Riik toetab vanausuliste kultuuri

1. novembril kohtus regionaalminister Jaan Õunapuu Jõgeva- ja Tartumaa vanausulistega. Siseministeerium on Peipsi-äärse vanausuliste kultuuri säilitamiseks eraldanud selle aasta lisaeelarvest miljon krooni. Nimetatud summa eest restaureeritakse ning konserveeritakse vanausuliste raamatuid ja käsikirju. Minister Õunapuu on nimetanud, et tema arvates võiks vanausuliste omapärane kultuuriruum ...

Vaene Vigala

Vigala altari ja kantsli juhtum näitlikustab – paraku väärtuslike kiriku- ja kultuuriajaloo objektide arvel – vähemalt kahe probleemi olemasolu.Esiteks seda, et on vajakajäämisi kaasaegses teoloogilises hariduses. Teiseks on ilmne, et ka muinsuskaitsealaseid teadmisi pole ikka veel jõutud viia ajalooliste objektide valdajateni. Mõlemad on kurvad tõdemused ja neile tuleb kiiremas korras reageerida. Et ...