Soome kiriku liikmete arv on langenudSoome Evangeelse Luterliku Kiriku liikmeskond kahanes kirikuraamatute andmeil möödunud aastal võrreldes ülemöödunuga 83,6 protsendilt 83,1-le elanikkonnast. Kui 2004. aastal kuulus kogudustesse 4 379 511 inimest, siis mullu oli liikmete arv  4 366 255 – 13 256 inimese suurust kadu võiks võrrelda keskmise koguduse suurusega Soomes.Esialgseil andmeil ristiti 2005. ...

Sel nädalal peavad kogu maailma Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlikud Ühingud rahunädalat «Rahvusvahelised kirikud rahu eest Palestiinas ja Iisraelis» näitamaks oma poolehoidu rahule Lähis-Ida maades. Eesti Noorte Naiste ja Noorte  Meeste Kristlike Ühingute Liit alustas rahunädalat pühapäeval Nõmme Rahu kirikus, kus kõneldi Iisraeli ja Palestiina teemadel. Ettekandega esines ...

Vigala kirikus toimunud kantsli ja altari ülevärvimise kohta on algatatud kriminaalmenetlus. Vigala Maarja kiriku kantsli ja altariseina muinsusväärtuste rikkumise asjaolude uurimiseks ning süüdlaste täpsustamiseks on Lääne Ringkonnaprokuratuur algatanud kriminaalmenetluse, mille aluseks on Muinsuskaitseameti vastavasisuline avaldus 1. veebruarist 2006. Viimane põhineb karistusseadustiku § 204 esimesel ...

4. märtsil oli Tallinnas Endla tänava palvemajas koos vennastekoguduse korraline sinod. Nagu kombeks, alustati koosolemist ühise palve ja piiblilugemisega, mis osalejatel südame soojaks tegi ja osadust kinnitas. Vendade-õdede saadikuid oli kokku tulnud üle meie maa ja piiri tagantki, kokku üle 40 inimese. Arutati senitehtut. Nenditi vältimatut vajadust laiendada  tööd senistes osadusgruppides ja ...

Esmaspäeval, 6. märtsil võeti oma kohalt maha Kunda kiriku kell ja selle kandekonstruktsioon, et need puhastada ja remontida. Kunda kiriku unikaalne kell lõi viimati koguduse jumalateenistusel 19. veebruaril, seejärel algasid ulatuslikud ettevalmistustööd. Kella unikaalsus seisneb selles, et 78 aastat tagasi, kui kirikut ehitati, ei mahtunud kell torni, mistõttu tuli ta paigutada konsoolile kirikust ...

9.–12. märtsini pidasid Rahvusvahelise Vanglakaplanite Assotsiatsiooni Euroopa osakonna liikmed töökoosoleku Tallinnas Pirita kloostris. Esmalt tehti kokkuvõtteid eelmisest tööaastast, täpsustati tänavust tegevuskava ning arutati finantsküsimusi. Koosoleku peateemaks sai assotsiatsiooni tegevuskava ja strateegia aastani 2008. Kirikud koostöös Juhatus on seadnud eesmärgiks ...

Märtsi algul asus kuuekuulisele missioonile Bosnia-Hertsegoviinas Euroopa Liidu sõjalise üksuse EUFOR peastaabi vanemkaplanina kolonelleitnant Taavi Laanepere. See on esimene kord, kui Eesti kaitseväe kaplan teenib rahvusvahelistes vägedes sisuliselt peakaplani ülesannetes. Fotol veel majoripaguneid kandev kolonelleitnant Taavi Laanepere teenib täna Bosnia-Hertsegoviinas Sarajevo lähistel asuvas Euroopa Liidu ...

24. jaanuaril arutati Maire Aunaste telesaates «Meie», kuidas saavad omavahel läbi arstid ja nõiad, st tavameditsiin ja alternatiivmeditsiin. Olen kuulnud, et paljudel kristlastel, kes seda saadet nägid, tekkis küsimus, kuidas neid nõidasid ja šamaane aidata. Jumal armastab kõiki inimesi ühtemoodi. Tõeline häda on selles, et need inimesed on sisenenud sellisesse maailma, mis on ohtlik. ...

Kui keskaja meremehed Läänemerelt Trave suudmest sisse sõitsid, jõudsid nad natukese aja pärast seitsme torni linna Lübeckisse. Tänapäeval on torne muidugi juurde kerkinud, kuid ajaloo hõng ei ole linnast kuhugi kadunud – uhkust oma ilusa linna üle on tänastegi lüübeklaste seas tunda. Kristel Neitsov. Kõrval olev St. Lorenzi kirik on olnud meremeeste pühamuks juba mitu sajandit. ...

See oli aastal 1900, kui meile hästi tuntud muusika-, keele- ja muidu rahvamees dr Karl August Hermann, kes ka arvustajana tegutses, kirjutas pärast Aleksander Lätte sümfooniaorkestri kontserti: «Ehk mul küll omajägu terav kõrv on, ei suutnud ma viga leida.» Ja ega leidnudki. Tuli kirjutada kiidulugu, et lood olid head, esitus oli hea, dirigent oli hea. Kõik oli hea. Eks ta ole – arvustajale on see ...

Laupäeval, 11. märtsil tähistati Johann Köleri 180. sünniaastapäeva. Tartu Peetri kiriku altarimaal. Päeva alustati Viljandis Köleri ausamba juures mälestustulede süütamisega. Monument püstitati 1976. aastal kunstniku 150. sünniaastapäevaks. Selle skulptoriks on Edgar Viies ja arhitektiks Rein Luup. Skulptuur kannab endas rahvusliku liikumise aja hoogsat vaimu ja J. Köleri ...

Kunst elab siin – nii on kirjas ühes muuseumi tutvustavas voldikus. Küllap on see õige. Kunst peab olema nähtav. Vaataja pilgu läbi muutub kunst elavaks, vaatajapoolne suhe annab sellele tähenduse. Hoidlatesse suletuna oleks kunst otsekui varjusurmas. Paraku on suur osa eesti kunstist pidanud seda olema juba hulk aastaid. Nüüd loodetavasti pikka aega enam mitte, sest kauaoodatud kunstimuuseumi uus hoone on valmis. See on ...

Tere saksa moodi: hallo! Möödunud nädalatel oleme tundnud erilist rõõmu oma kolmest kodumaast. Torino olümpiamängudelt võtab medali iga päev vähemalt üks «meie riikidest» – Soome, Eesti või Saksamaa. Siinsed ajakirjanikud on juba loonud mõiste «eesti moodi», mis tähendab, et keegi tegutseb sihikindlalt ja loobub vähemtähtsatest asjadest, et kindlustada ...

Euroopa sotsiaaluuringu 2004. aasta andmete põhjal võib Eesti elanikkonna usklikkuse kohta öelda kokkuvõtvalt, et usuga on Eestis seotud rohkem muukeelsed kui eestikeelsed, pigem naised kui mehed ning pigem kõrgema haridusega ja kõrgemas eas inimesed. Euroopa sotsiaaluuringu eesmärgiks on kaardistada ja seletada muutusi Euroopa ühiskondade poliitilistes, majanduslikes struktuurides, inimeste hoiakutes, ...

Sotsiaal-majanduslikku kihistumist Eestis ei saa käsitleda kui väljakujunenud ja püsivat klassistruktuuri, leiti 1. märtsil Tartus Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis seminaril «Kihistunud Eesti». Seminar, mis oli kolmas Domus Dorpatensise seminarisarjast «Tolerants Eesti ühiskonnas», andis üldmulje: kuigi kõik ühiskonnad on diferentseeritud, on rikka(ma)id ja vaese(ma)id, ...