Möödunud nädalal kutsus peapiiskop Andres Põder EELK vaimulikke üles järgima peaminister Andrus Ansipi ideed nimetada reede, 18. august leinapäevaks. Peapiiskop tegi ettepaneku helistada selle märgiks kirikutes leinakelli. «Kui peaminister kutsus kodanikke meeleparandusele ehk isegi patukahetsusele, pidasin loomulikuks, et kirik toetab seda. Antud punktis riigi ja kiriku taotlused kattusid,» kommenteeris peapiiskop ...

Ruhnu koguduse õpetaja Harri Rein sai tänuks pikaajalise ja ustava teenistuse eest peapiiskopilt EELK II järgu teeneteristi. 18. augustil külastas Ruhnu saart peapiiskop Andres Põder, eesmärgiks õnnitleda koguduse õpetajat praost emeeritus Harri Reinu 80. sünnipäeval ja anda  juubilarile üle EELK II järgu teeneterist. Reede varahommikul stardib väiksemat sorti mootorpaat Roomassaare ...

Viljandi Helme koguduse kuldleeripüha peeti 6. augustil. Kirik-palvemajja kogunes paarsada kirikulist ning 23 kuldleerilist, kes käisid leeris 1956. aastal, leeritatavaid oli toona 128. 10.–11. augustil külastasid Helme kogudust sõbrad Norrast Byneseti kogudusest Trondheimi lähedalt. 13-liikmeline koor Lillebergkvartetten andis Taageperas, Helme valla hooldekodus kontserdi. Kahel päeval külastati Helme kihelkonna ...

4. augustil asetati nurgakivi Puurmani vallas Utsalis ehitatavale Kaitseliidu väljaõppekeskusele. Üritusel osalesid keskkonnaminister Villu Reiljan, admiral Tarmo Kõuts, Jõgeva maavanem Aivar Kokk, Riigikogu liige Mai Treial ja Kaitseliidu pealiku kohusetäitja major Urmas Muld. Mängis Kaitseliidu orkester. Tähelepanuväärne on see, et orkestrit juhatas Laiuse koguduse õpetaja Raino Kubjas, kes ...

8. augustil pidas Kunda, Lüganuse ja Viru-Nigula koguduse diakon Heinar Roosimägi Letipea neemel mõrvaohvrite mälestuskivi juures palvuse. 1991 püstitasid Viru-Nigula Muinsuskaitseselts ja AS Rakvere Gaas Letipeale mälestuskivi, Viru-Nigula rahvas võttis sel suvel taas kõneks 30 aastat tagasi toimunud sündmuse ja nii jõuti soovini mälestada taas tol ööl hukkunuid. 8. augustil 1976 ...

31. juulist 4. augustini toimus Tallinnas traditsiooniline BIEN-festival (Baltic Intercultural and Ecumenical Network), mille teemaks seekord oli «Mida sa näed?».    Kristlikul üritusel osales ligi sada noort Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Saksamaalt ja Venemaalt. Festivalipäevade programm sisaldas piiblitunde, meditatsioone eri konfessioonidelt, tegutsemist väiksemates rühmades, mängu ja ...

9. augustil tutvus Viimsi vallaga president Arnold Rüütel abikaasa Ingridiga. Neid saatsid Viimsi vallavanem Urmas Arumäe, Harju maavanem Värner Lootsmann jt. Kaunis Viimsi poolsaar Tallinna külje all on viimase kümne aasta jooksul läbi teinud kiire arengu: seal elab umbes 13 000 üle keskmise hästi toimetulevat inimest. Viimsi kohta võib öelda, et mõneti on tegu ideaalse Eesti mudeliga, ...

Peagi algaval õppeaastal teeb Usuteaduse Instituut algust diakooniatöö juhtimist käsitleva magistriprogrammiga. Tegemist on esimese sellealase koolitusega Euroopas. Koolituse sihtgrupiks on kõik abistamistegevuse korraldamise ja juhtimisega tegelevad inimesed, sealhulgas koguduste vaimulikud, nõukogu liikmed ja teised koguduse igapäevatöös osalevad inimesed. Õppekava rõhk on sõnal ...

15. augustit tuntakse enamjaolt rukkimaarjapäeva nime all, kristlaste jaoks on tegemist aga Neitsi Maarja surmapäeva ehk Maarja taevassevõtmise pühaga. Nimetatud püha on ilmselt alguse saanud V või VI sajandil idakirikust. On teada, et VI sajandil, keiser Mauriciuse ajal oli see päev Bütsantsis ametlik püha. Rukkimaarjapäeva tuntakse õigeusu kirikus Jumalasünnitaja uinumise pühana ning ...

Detsembris 325 aastat tagasi suri Kullamaal kirikuõpetaja Heinrich Göseken, kes oma käegakatsutava, ent veel enam tänaseks tajutamatu tegevusega on mõjutanud eestlaste arengulugu. Heinrich Gösekeni epitaaf Kullamaa kirikus. Esmakordselt ürikuliselt 1236. aastal mainitud Kullamaast on põhjust juttu teha palju: 13. sajandi lõpus ehitati siia ühelööviline kolme võlviga kodakirik, mis ...

30. juulil möödus 100 aastat õpetaja Konstantin Küti sünnist. Leeripilt 2. maist 1940, keskel õpetaja Konstantin Kütt ja köster Gustav Möll. Napilt on andmeid, mis puudutavad seda, esimest eesti soost Haapsalu koguduse õpetajat. Ent vaatame need üle ja meenutame teda tänutundes. Sündis ta 30. juulil 1906 Hiiumaal Palukülas metsaülema pojana, ordineeriti ta 20. oktoobril 1937. Temast sai Haapsalu ...

1) Martin Lutheri Ühing (edaspidi) MLÜ koondab endasse erinevate teoloogiliste vaadetega vaimulikke ning lubab oma ühingu sees teoloogiliste vaadete paljusust. Siiski on ühingu liikmed ühistel seisukohtadel fundamentaalsetes usuküsimustes ning küsimustes, mis puudutavad kirikut ja vaimulikku ametit. 2) Me mõistame kirikut ehk kogudust kui kõigi inimeste vaimulikku ühendust, kes on ristitud ja usuvad ...

Ta on väga suur palvetaja ja Piibli lugeja, rohkem selline omaette olija. Tal on mure oma mehe üle, kes olevat kurjade deemonite meelevallas, ja kelle eest ta palvetab. Ta luges 1. Johannese kirja 5:16-18 ja küsis: milline patt on surmaks. Jäin vastuse võlgu. Kas dr Toomas Paul selgitaks seda kirjakohta? Kirjast toimetusele Pühakirja mõistmiseks on vaja arvestada mis tahes väite konteksti. Eriti oluline on ...

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kirikumuusik-muusikaõpetaja eriala diplomand Riina Grencšteini lõputöö saab teoks taasiseseisvuspäeval, 20. augustil Viljandi Pauluse kirikus kell 11. Oodatud on kõik huvilised, kellele südamelähedane kirikumuusikute koolitus ja liturgilise muusika arenguvõimalused. Diplomandi kirjalik töö kannab pealkirja «Missa arenguperspektiiv EELK Viljandi ...

Munklus otsib alati lihtsust ja isetust ning toetub Jumalale oma igapäevastes tegevustes tehes kõike Jumala auks ja Tema au avalikuks saamiseks. Tiberiaadi munkade puhul piisas otsa vaatamisest, et tunda nende lihtsust, isetust ja nende keskel viibivat elavat Kristust. Esmakordselt kohtusin tiberiaadi munkadega Tartus paari aasta eest, kui nad tulid loenguid pidama. Pärast loengut istusime pikalt Klara majas, jõime teed, ajasime ...