Meedia räägib sarimõrvaritest, kes said inspiratsiooni kultusfilmist «Vend». Juhtumisi olen ka mina seda filmi näinud. Filmi teeb huvitavaks selle alatoon, mida nimetaksin «maffia-aateks». Vend tapab küll külmalt ja halastamatult konkureeriva maffia mehi, kuid need on omamoodi sellise saatuse ära teeninud, sest on kas maffiaturu reegleid eiranud või ei ole kokkulepetest kinni pidanud (ehk pole ...

29. aprillil kogunesid Õpetajate Konverentsi visioonitoimkonna seitse liiget Tallinna Pühavaimu koguduse majja, et arutada ühiskondlik-poliitilist olukorda riigis ja kirikus. Toimkond leidis, et peapiiskop Jaan Kiiviti poolt Kirikukogul esitatud aruanne ja programmiline ettekanne oli ühiskonnakriitilisem kui varasematel aastatel ja selles nähti kiriku välissuuna olulisuse tunnustamist. Ebaselged eesmärgid Toimkond sedastas oma ...

Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, ainus rootsikeelne välismaal asuv kirik, mis ei allu Rootsi kirikule, vaid asukohamaa kirikule EELKle, oli pühapäeva hommikupoolikul rahvast pungil täis. Tavaliselt 250 kirikulist mahutavas saalis hingas ühes rütmis oma pool tuhat inimest. Rahvas oli kohale palutud pool tundi enne jumalateenistuse algust, uksel seisid väikesed lilleneiud, kirikut piirasid fotograafid ja ajakirjanikud, tervet kvartalit aga ...

Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32 Enne maailma loomist, enne kõiki aegu oli Jeesus kirgastatud oma Isa juures. Ja selle kirkusega tuli Ta meie juurde, et meie meel lööks helkima Jumala mõistmise valguses. Kuid meie oleme ainult piisad sellest kirkuse ookeanist, mis oli Tema. Ja mis on Tema. Ta ju läks tagasi oma Isa juurde. Ja kui meie meel on valgustatud, siis taipame, et ...

Rm 8:26–30 Ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas (Rm 8:38–39). Elu on muutunud talumatult kiireks ja et vähegi kiirusega toime tulla, teeme plaane ja koostame ajakavasid – homseks, eelseisvaks nädalaks, kuuks, aastaks. Ikka selles usus, et koostatud plaanid kord ...

Naistepäeva üldrahvaliku tähistamise üle vaieldakse tänini. Kummati ligi pool sajandit varjusurmas olnud emadepäev sulandus tähtpäevade sekka sujuvalt, ilma vaidlusteta. Miks? Sest ema roll meie elus on vist meie endaksolemise ehk identiteedi nurgakiviks. Kui meil pole toetuda emale, ei suuda me kindlad olla ka iseendas. Pole ime, et kriisiperedeski ripuvad lapsed ema küljes, küsimata, on ta joodik või lits. ...

Filmis «Patukahetsus» küsib lõpus üks memm: «Kas see tee viib templi juurde?» Talle vastatakse, et ei vii. Memm küsib, et milleks siis see tee, kui see ei vii templi juurde.Elu muutub vahel tormamiseks, kus unustatakse siht, mida tahetakse saavutada. Kiirustamine muutub elustiiliks. Rohkem ja paremini ei saa olla elu eesmärgiks. Peatus Jumala kojas aitab taastada elu igavikulist sihti.Avatud kirikud teelistele on meile ...

Teist suve on Eestis käivitunud teeliste kirikute projekt. Möödunud aastal osales selles 54 luterlikku kirikut. Abiks ränduritele anti välja käepärane buklett, milles oli ära toodud info suvel avatud kirikutest. Info oli üleval ka EELK koduleheküljel Internetis. Buklett anti välja EELK Konsistooriumi, ajalehe Eesti Kirik ja kirjastusseltsi Logos ühistööna. Tänavu on projekt muutunud oikumeeniliseks ...

Inglise kirikulaulu ajalugu on lühike, kui seda võrrelda saksa või põhjamaade koraaliloominguga. Inglise (anglikaani) kiriku jumalateenistuslikeks lauludeks olid algselt Vana Testamendi psalmid, kas oma algupärases kujus või kalvinistide ehk reformeeritud kiriku kombel salmilisteks lauludeks vormituina. Vaimulik laul lõi õitsele XVIII sajandil kiriklike teisitimõtlejate ehk nonkonformistide keskel. Just metodistid õpetasid ...

Eestlastele oli luteri kirik veel sajand tagasi valdavalt baltisaksa kirik (Herrenkirche), samamoodi nagu õigeusu kirik oli keisri kirik. Kiriku vaimulikkond ja juhtkond koosnes peamiselt nende rahvuste esindajatest.Mikko Ketola kirjutistest võib lugeda, et luteri kirik Eestis ei jõudnud kahe maailmasõja vahel saada tõeliseks rahvakirikuks. Veel 1920ndate aastate alguses oli enamus vaimulikest baltisakslased (kuigi mitte kiriku juhtivatel ...

Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk! Hb 13:7 Seda apostli sõna on kasutatud sagedasti just kirikujuhtide ärasaatmisel või nende mälestusele mõeldes. Sellesama salmi valis peapiiskop Edgar Hark kõne aluseks, kui 11. oktoobril 1977. aastal Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Jumalaga jäeti peapiiskop Alfred Toomingaga, kes ...

23. aprillil toimus Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses järjekordne religiooniõpetuse ainenõukogu koosolek. Religiooniõpetuse uue ainekava väljatöötamine on jõudnud etappi, mis lubab Eesti Usuõpetajate Liidul planeerida suveks religiooniõpetuse õpetajate õppepäeva, kus ainekavale viimane lihv anda ja selle raamkava alusel õppida ette valmistama oma koolile sobivat ainekava. Õppepäevade ...

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!Ps 66:20 Oleme tihti maadligi, nii väikesed, et ei tunne muud, kui et oleme põrm ja ussikesed. Oleme kaotanud igasuguse yhenduse Jumalaga. Ja kui me mõistusega anname endale aru, et Jeesus palub meie eest, ei suuda me seda uskuda. Sest usk pole enda teha, vaid on Jumala and. Äralõigatuna Jumalast langeme masendusse, moodsa sõnaga ...

(2Ms 32:7–14) Viimasel ajal on mul olnud rõõmus võimalus kirikupalvetes Jumala ette kanda mitme inimese tänu kuuldud palvete eest. Võib-olla ei olegi tänupalvete ajendid olnud kes teab kui suured ja imelised, ometi on tänupalve ise kõnekas sündmus. See näitab inimese suhtumist Jumalasse ja palvesse. Jumal, palve ja eestpalve kuuluvad loomulikuna inimese ellu. Rõõmustav on, et tänupalveid on soovinud noored ...

23. aprillil toimus Tartu Pauluse kiriku tiibhoone 2. korruse saalis EELK XXVI Kirikukogu 2. istungjärk. Kuulati peapiiskopi aruannet ja majandusaruannet eelmise aasta kohta ning arutleti mitme seadusemuudatuse eelnõu üle. Istungi alguses kandis assessor Joel Luhamets ette konsistooriumi pöördumise (vt 7. lk) lisada päevakorda täiendav punkt. Kirikukogu aktsepteeris konsistooriumi ettepanekut väärtustada ja jäädvustada ...