Virumaa luterlased käivad vähe kirikus

PEETER KALDUR

Eesti rahvas mõtleb ainult enda peale. Kiriklik tähendab teiste peale mõtlemist – ka oma laste peale mõtlemist neid ristida lastes.

KIRIKUELU: Suurimad langejad on Jõhvi ja Lüganuse kogudus

EELK Viru praostkonna praosti aastaaruanne ei sisenda erilist optimismi luteri kiriku käekäigust pindalalt Eesti suurimas praostkonnas.

TEET KORSTEN

teet@pohjarannik.ee

Kahte Virumaad hõlmava EELK Viru praostkonna koguduste arv on jäänud 2010. aastaga võrreldes samaks – kokku on neid 19. Liikmemaksu annetajaid liikmeid on praostkonnas kokku 1917 – aasta varem oli neid 2082.

Kinnisvara avitab

"Liikmeannetajate langus on olnud küllalt suur (8 protsenti) ja mingil määral toimub see protsess edasi. Üheks põhjuseks on see, et muutunud on inimeste põhihoiak kiriku suhtes. Inimesed käivad küll kirikus, kui neil on midagi vaja, kuid igapühapäevane kirikus käimine ei ole moodne. Samas paljude koguduste õpetajate töö ei ole suunatud tänapäeva inimese poole," kirjutab aruandeaastal taas Viru praosti ametisse valitud Peeter Kaldur aruandes.

Suurimad langejad on Ida-Virumaal Jõhvi ja Lüganuse kogudus (vastavalt 16 ja 13 protsenti). Praost on aruandeaastal külastanud kõiki praostkonna kogudusi ja silmatorganud ebakohtadena toob ta välja kaks probleemi. Paljudel kogudustel on oluliselt kinnisvara, aga see ei leia piisavat kasutamist ega tooda sissetulekut. Teiseks probleemiks on noortetöö, mida peaaegu üldse ei toimu.

Suhtlusest omavalitsusjuhtidega pärineb praosti lootus, et käesoleval aastal õnnestub Lüganuse kiriku põranda vahetamine ja vundamendi kapitaalremont – kaasfinantseerijaiks on Lüganuse vald ja Kiviõli regiooni omavalitsuste liit.

Enim saavad praostkonna Ida-Virumaal asuvatest kogudustest oma kinnisvarast ning maadest tulu Jõhvi ja Narva kogudus. Nt Narva koguduse hooned aadressil Kiriku 3 ja Vestervalli 20 on välja renditud, aga saadav rendiraha läheb suurelt osalt samade hoonete säilitamise tagamisele.

Lüganuse kogudusel on 1. oktoobrist uus õpetaja – Jaanus Klaas, kelle sõnul on paljud inimesed usalduse vaimuliku ameti esindajate vastu kaotanud. Ja "koguduse seisukord on tegelikult kohutav", kuid "Lüganuse kogudusel on tegelikult päris suur potentsiaal".

Negatiivne iive

Parimad tingimused koguduse muusikatööks on Jõhvi koguduses, kus on koguni kaks heas korras orelit ja kaks kutselist organisti; eduline on muusikaline tegevus ka Narvas.

Praosti sõnul pühitses kogu praostkonna peale tavalisel pühapäeval kirikus jumalateenistust keskmiselt 366 koguduse liiget – st keskmine osavõtt teenistusest on 19 inimest.

Demograafiline situatsioon kogudustes pole kiita, sest ca 50 protsenti koguduste liikmetest on 70-90aastased ja koguduste noortetöö on valulaps.

Kui koguduste kasutada oleks ainult liikmeannetustest laekuvad tulud, siis jääks palkade maksmiseks oluliselt puudu. Koguduse vaimulikele makstud ametlik kuupalk kõigub 400 ja 700 euro vahel. Vaimulike palga suurus on veel kaugel Eesti keskmisest palgatasemest. See on paratamatult toonud kaasa muu töö otsimise. Vähemalt 5 praostkonna vaimulikku töötab ka muu töö eest palka saades. Aga siin on oht, et "kes maksab, see tellib muusika", kirjutab Kaldur.

Arvnäitajatega tutvudes selgub, et kõige drastilisemalt on langenud ristitute arv: 2010. aastaga võrreldes ligi 70 protsenti – vastavalt 174  ja 105. "Ei teeks sellest katastroofi. Aga Eesti rahvas mõtleb ainult enda peale. Kiriklik tähendab teiste peale mõtlemist – ka oma laste peale mõtlemist neid ristida lastes," ütles praost.