Villem Reimani rahvamaja on jälle rahva maja

Hovard Nurme on saanud hakkama sajandi teoga: Villem Reimani rahvamaja on aidatud uuele elule. Foto: Sirje Semm

Kolga-Jaani ajalooliste traditsioonidega rahvamaja avati taas pidulikult 22. septembril rahvamaja lipu pühitsemisega kirikus ja kontserdi ning simmaniga rahvamajas.Kolga-Jaani rahvamaja ajalugu algab aastast 1902, kui Villem Reiman karskusseltsi lõi ja seltsimaja ehitati. Maja sai juurdeehituse 30 aastat hiljem ja 1937. aasta 26. septembril pühitseti maja selle praegusel kujul. 70 aastat hiljem on vahepeal rääma jäänud rahvamaja üks tiib põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud.
Kaks aastat kestnud renoveerimis- ja ehitustööd on lõppenud. Kolga-Jaanis on ühe mehe, Hovard Nurme eestvõttel uksed avanud ilu, kaasaegsuse, funktsionaalsuse ja hea tahte märke kandev rahva maja.

Rahvamajal oma lipp

Kirikus toimetas lipu pühitsemistalituse koguduse õpetaja Ants Tooming, praost Marko Tiitus pidas ühise kirikupalve ja õnnistas lipu tänuteenistusel osalenud kirikulisi. Lipu kavandi kinkis heraldik Priit Herodes Villem Reimani rahvamajale tänuks aatemees Reimani mälestuse hoidmisele. Kosutava meeleolu lõid koguduse laululapsed.
Lipu sisse löödi piibellik arv naelu – 12. Lööjaid oli samuti 12: Marko Tiitus, koolipoiss Jaanus Unt, maavanem Kalle Küttis, vallavanem Kalevi Kaur, Lions klubi esindaja Allan Paal, Villem Reimani Kolleegiumi esin-daja Kristjan Raba, vallakoolide direktorid Tiit Kurvits ja Jüri Teras, Kolga-Jaani kiriku sõber Oleg Sapošnin, politseikonstaabel Harry Andresson, teenekas seltsitegelane Jaan Tikk ning maja omaniku ja renoveerija perekond Nurme esindajana perepoeg Kalju Nurme.
Kirikust mindi lipu lehvides rahvamajja. Aktus avati kombekohaselt Eesti hümniga. Avasõna ütleski peakangelane Hovard Nurme, MTÜ Villem Reimani Rahvamaja juhatuse esimees. Tänusõnadega meenutati suurannetajat Virve Jeszuryn-Nurmbergi, Kolga-Jaanist pärit naist, kes elanud suurema osa elust kodumaast kaugel, tuli siia tagasi ja elas oma elu lõpul Tallinnas.
Kohal oli omavalitsustegelasi maavalitsuse ja valla tasandilt, kultuuritegelasi, huvilisi – enam kui paarsada inimest mahutav saal oli rahvast pilgeni täis. Sõnavõtud ei tahtnud ega tahtnud lõppeda – kõnelejaid oli palju ja kõigil midagi isiklikku keelel. Isetegevuspeol pakkus palju lõbu kevadsuvel loodud rahvamaja naisseltsi esimene etteaste kodupublikule: O. Lutsu ühevaatuseline näidend «Pärijad», mille lavastas Ly Niinepuu. Dekoratsioonid valmistas Hovard Nurme ise.
Rahvamajas on mõeldud võimalustele korraldada erinevaid üritusi. Lisaks suurele saalile on majas kaminasaal, vahetatud on põrandad, elektri- ja küttesüsteem, ehitatud juurde tualetid ning köögiplokk jm. Suure saali laes on prozektorid ja lisaks tehniline varustus, milleta ei saa läbi ükski tänapäevane saal.

Mees kui orkester

2005. aastal Kolga-Jaani vallalt ajaloolise hoone ostnud Hovard Nurme on tänulik oma perele ja paljudele headele sõpradele ning kodupaiga rahvale, kelle toetusel suutis töö-, aja- ja rahamahuka ettevõtmise lõpuni viia.
Ants Tooming peab imetlusväärseks ja tunnustust väärivaks ühe inimese juhtimisel ja korraldamisel tehtud suurt tööd. «Üks mees päästis Kolga-Jaani rahva esivanemate ühisel jõul püstitatud rahvamaja,» kiidab ta koguduse juhatuse esi-meest Hovard Nurmet, kes on aidanud taastada ka pastoraadi ja korraldanud kirikutorni kiivri katte vahetamist. «Hovard Nurmel on tugevat organiseerimise võimet, oskust hinnata olusid tegelikkusele vastavalt: kas on vahendeid, millega töö ära teha, ning ka jätkuvat usaldusväärsust, mis on alati suur isiklik kapital.»
Muinsuskaitseameti Viljandimaa peainspektor Anne Kivi võttis meeleolu kokku: «Mis saab veel rõõmsamat olla, kui üks hästi taastatud vana maja!» Selle nädalaga lõpevad 18. septembril alanud Euroopa muinsuskaitsepäevad, mille eesmärk oli miljööväärtuslik ajalookeskkond. Päevade üheks väärtustatud sündmuseks oli ka rahvamaja taasavamine Kolga-Jaanis.

Juune Holvandus
Sirje Semm