Viiruse vastu saab ka palvepäevadega

Et praeguses keerulises olukorras on kristlastele palve ja Jumala usaldamine väga olulised, on EELK peapiiskop Urmas Viilma kuulutanud välja erilised palvepäevad paastuaja kolmapäevadel ja reedetel.

„Palvepäevad pole olnud kunagi otseselt kirikupühad. Varem oli palvepäev tuhkapäevale järgneval kolmapäeval, hiljem viidi see tuhkapäevale üle. Kriisi puhul tuleb palvepäevad ekstra välja kuulutada ja peapiiskopil on see õigus,“ selgitas EELK Põltsamaa Niguliste kiriku õpetaja Markus Haamer.
„Mina ei mäleta, et oleks meil varem neid kriisiolukordades välja kuulutatud. Ega nõukaajal niisugust võimalust olnudki. Tean, et Soome kuulutas palvepäeva välja 1939. aastal, kui punaväed sisse tulid. Samasugune ettepanek tehti ka Pätsile, kes ei julgenud seda teha. Ei saa märkimata jätta, et sõjad puudutasid Eestit ja Soomet eri viisil,“ lisas ta.
Vabariigis kehtiva eriolukorra tõttu jäävad avalikud jumalateenistused Eestimaa kirikutes lähemal ajal ära.

Kirikukellad kutsuvad palvetama

Mõned kirikud on palvepäevadel avatud, mõned mitte. Aga kirikukelli helistatakse kahel korral, kella 11 ja kella 15 ajal. „Kellahelin on inimestele üleskutse palvetada, ka kodudes,“ ütles Torma kirikuõpetaja Mehis Pupart. Lisades, et Tormas pääseb neil päevadel kirikusse palvetama kella 11st 16-ni.

Edasi loe Vooremaast.