Verstapost soosinguajas

Koos kunstnik Aapo Pukiga avataval maalil katet eemaldamas. Erik Peinar

Piiskoplik toomkirik oli ehitud lillade ja valgete õitega, kirikutekstiilid olid rohelised. Kirikulisi oli rohkelt. Katedraaliteenistuse kandvaks märksõnaks oli kirikukalendri päevateema: soosinguaeg. Juubilar palus kingituste ja lillede asemel rahaülekannet Tallinna toomkooli toetuseks, samuti võis soovi korral toetada peapiiskopi palverännufondi. Tänupalvust juhtis piiskop Tiit Salumäe.
Eesti luterliku kiriku nimel sai õnnitlemiseks sõna piiskop Joel Luhamets, kes kinnitas: „Oleme imetlenud sinu väärikat viisi kirikut juhtida. Kirik on saanud avalikkuses tuntuks, evangeeliumi sõna ja kiriku seisukohad on jõudnud sinna, kus varem oli kirik tundmatu.“
Peapiiskoppi kui Eesti Kirikute Nõukogu presidenti õnnitles kirikute nõukogu nimel asepresident piiskop Philippe Jourdan, kes jagas imetlust peapiiskopi enesevalitsuse teemal. „Ma imetlen sinu rahu. Sisemist ja välist,“ sõnas katoliku kiriku piiskop ja toonitas, et just väärikas kõigi ärakuulamine annab signaali: kirikusse mahuvad kõik ja kirik kuulab kõiki, ka neid, kelle vaateid ei saa heaks kiita.
Riigikogu esimees Lauri Hussar kinnitas, et EELK rahvakirikuna käib riigiga käsikäes. Nii parematel kui pahematel aegadel. Peapiiskop Viilmat nimetas Hussar heaks kiriku eestkõnelejaks. „Võime vaielda, mitte kõiges nõustuda, aga lõpuks lepime kokku, et anname Jumalale, mis on tema oma, ja riigile, mis on riigi oma,“ sõnas spiiker.
Siseminister Lauri Läänemets õnnitles enda ja valitsuse nimel. „Hea tõdeda, et me sinuga teeme sarnast tööd: kaitseme Eesti riiki ja rahvast,“ märkis minister, kelle haldusalasse kiriku teema kuulub.
Põhjust tänuks, mida juubeliikka jõudmine endaga kaasa toob, tuletas oma tervituskõnes meelde Luterliku Maailmaliidu (LML) peasekretär Anne Burghardt: „Iseäranis on see põhjus tänuks siis, kui möödunud aastatele tagasi vaadates võib öelda, et need pole niisama tuulde visatud.“ Õp Burghardt nimetas, et peapiiskopi põlvkond võib ennast õnnelikuks pidada, sest „meile anti vastutusrikkaid ülesandeid juba siis, kui olime veel noores eas“. Tema sõnul on peapiiskopile antud palju talente ning juubilar on neid osanud kasutada ja ka kasvatada.
Toomkoguduse juhatuse esimees Riivo Sinijärv nimetas oma kõnes Urmas Viilmat asendamatuks: „Kui sa ei saa koosolekule tulla, siis jääb nii mõnigi asi uduseks. Sinu rahulik, intelligentne, sõbralik suunis paneb aga asjad alati paika.“
Tervitussõnavõtuks Tallinna toomkooli nimel astus kõnepulti direktor Egle Viilma, kes tuletas meelde, et Urmas Viilma on koolipapa ametis olnud kauem kui vaimulikuna kirikut teeninud. Igal esmaspäeval ja teisipäeval seisab ta toomkooli usuõpetajana tahvli ees ja õpetab religioosset kirjaoskust, mida noorele nii väga vaja on. Ta on õpilaste poolt väga armastatud.
Pärast tervituskõnede ja kirikuliste sünnipäevalaulu ärakuulamist sai tänusõnade jagamiseks võimaluse ka juubilar. Algatuseks märkis peapiiskop, et nii suur koor ei ole varem talle sünnipäevalaulu laulnud. Samuti et nii palju kiidusõnu pole ta enda aadressil kuulnud.
„Tänane juubel on ühelt poolt isiklik verstapost, aga samal ajal ka institutsionaalne tähis eesti luterlaste ülemkarjase tähtpäevana,“ tõdes Viilma ja märkis, et ainult üks meie kirikupea on viimase sajandi jooksul võinud tähistada piibellikus mõttes juubelit.
Juubel pakub võimaluse hetkeks peatuda puhkuseks. „Hingetõmbed aitavad veenduda, kas suund on endiselt paigas. Kas edasi liikuda tuleb juba varem jalge alla võetud rada pidi või tuleb suunda korrigeerida ja teekaarti täpsustada, et jõuda kindlasti õigesse sihtkohta,“ rääkis Urmas Viilma ja lisas: „Tuleb meeles hoida, et kohale ei vii meid mitte tee kui selline, vaid Jumala poolt reisipauna kaasa pakitud õnnistus ja lisaks meie oma füüsiline ja vaimne jaks ning jalad, mis mööda seda teed meid edasi kannavad.“ Edasiliikumise mootoriks nimetas ta ustavust ja ka kannatlikkust. Eluteed nimetab ta palverännakuks, mis ei ole võidujooks, vaid kaalutletud kulgemine.
Liina Raudvassar