Varsti algavad surnuaiapühad. Mida see tähendab?
17.05.2006 | ek | Rubriik: MääratlemataToivo Hollo, Vastseliina koguduse õpetaja:
Surnuaiapühad on Lõuna-Eestis üks olulisemaid pühasid. Siis tullakse surnuaiale, et olla lahkunud sugulaste lähedal, et mõtiskleda üldse elu ja oma järgnevate sammude üle. Olen kuulnud, et Põhja-Eestis ei ole rahva vähesuse tõttu mõtet surnuaiapüha pidada, aga Vastseliinas on surnuaiapüha koguni kaks korda: jaanipäeval ja augusti 3. pühapäeval. Juuli 2. pühapäeval on surnuaiapüha Niitsikul ja augusti 1. pühapäeval Missos. Kõik teenistused algavad kell 11.
Need on kindlaks kujunenud ajad, et ka kaugel elavad inimesed teaks alati tulla. Teenistusi saadab Misso pasunakoor. Jaanipäeval tuleb surnuaiale kaks kuni kaks pool tuhat inimest ja mitmel viimasel aastal oleme saanud kasutada helivõimendust, et ka kaugemal istuvad inimesed kuuleksid jutlust.
Vastseliina on nn pühade kogudus, kus tähtsustatakse teatud pühasid: jõulusid, lõikustänupüha, Suurt Reedet, surnute mälestuspüha. Koguduses peetakse ka leskede ja abielurahva püha, siis koguneb tavalisest pühapäevast suurem annetus.
Nii see on jah eestlaste puhul, et oma surnud omaste luid-konte käiakse kasimas ja mälestamas, aga omaenda hinge eest hoolitsemine on võõras. Pühapäevase jumalateenistuse ajal on surnauaed täis põrmu kraapijaid ja kirikupingis istuvad samad igapühavased inimesed, kes on sellest aru saanud, kui oluline on antud tunnike nende endi hinge jaaoks ja et surnu haudu saab koristada ka tunnike hiljem, need ei kao sealt kuhugi.
Kas see oluline tunnike hinge jaoks peab realiseeruma ainult kirikupingis? Oluline on iga hetk, osadus ei katke kunagi. See on kui hingamine. Kas me hingame ainult pühapäeva hommikul tunnikese? Aga nähtavasti on seda tunnikest tarvis, kes muidu kirikut ja kuulutajat majanduslikult ülal peab ja ka kantselei saab osadust aruandluse raamidesse paigutada. :grin
Margot, miks nii tigedalt?
:grin
meie lähedased, kes on meid oma elu jooksul armastanud ja keda meie oleme armastanud, ei lahku meist ju surma läbi igavesti. nad ikka meie mõtetes, mälestustes, palvetes, eestpalvetes, unenägudes… ning tänu, mida me neile nende armastuse ja hoolimise eest väljendada saame, on kasvõi nende haudade korrashoid.