Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju

Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,53 miljonit eurot.

Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.

Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et neljapäevase otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.

Mitu allikat kinnitasid eelmisel nädalal ERR-ile, et omandireformi reservfondi määruse muutmise ja uue kompensatsioonimehhanismi loomise taga on tegelikult põhimõtteline kokkulepe, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise soovidest. Aastate jooksul on EELK soovinud nii kiriku tagastamist või siis kompensatsiooni selle eest.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku okupatsioonikahju heastamise taga on kompensatsioon piiri taha jäänud Petseri kloostri eest, väitis riigikogu liige Heimar Lenk.

“Minu teada on see mõeldud piiri taha jäänud Petseri kloostri kompenseerimiseks. Mis on huvitav küsimus, et kui me anname ühele õigeusu kirikule raha, siis miks me ei anna Moskva patriarhaadi õigeusu kirikule. Nad kõik ju kannatasid sõjas,” ütles keskerakondlasest rahvasaadik ERR-i neljapäeval raadiouudistele.

Pikk vaidlus kiriku üle

Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud paarkümmend aastat ja jõudnud ka kohtusse. Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.

Edasi loe ERR Uudistest.