Välis-Eesti piiskopi Andres Tauli jõulutervitus

Aasta kauneimal õhtul
mõte käib kaugeid kaotatud teid,
peatudes kõigel ja lapseeast nähtul:
täna see jälle kui aardeleid.

Nii laulis jõuluõhtust Eesti suurim laulik Marie Under, kelle pagulaspõlve kodu oli Stokholmi lähedal Rootsis. On ilmne, et suur luuletaja mõtleb mahajäänud kodumaale ja ta silmade ette kerkivad pildid, mis on kui palve nende eest, kes ei pääsenud põgenema ning kelle saatusest peale Jumala keegi ei tea.

Ta kirjutab edasi:

Vaadates pühale puule,
otsin palvuses neid,
neid, keda keegi ei kuule,
neid, keda keegi ei näe,
keegi, ei keegi!

Neile ma läidan küünalde leegi,
neile ulatan käe.

Oli tõesti aastaid, kus ainult "mõte" käis kauneid ja "kaugeid kaotatud teid". Tänapäeval võib küll igaüks külastada Eestit ja tõesti käia oma lapsepõlveradadel.

Palvetav eestlane tuleb Jumala ja oma südame kutsel jõulukirikusse. Paljud tulevad Toronto Peetri kirikusse. Siin peatub sinu pilk "pühal puul" ja Peetri kiriku hiigelristil. Sinulegi tuleb meelde sinu lapsepõlvekodu ja jõulutuba oma kuuse ja kingipakkidega. Armastusega tohid sa jõuluõhtu vaikuses meenutada kõiki neid, kelle armastus sinu hinge on kujundanud ja sinu elu rikastanud. Kui nad enam sinu kõrval ei istu, siis neile läida küünalde leek ja südames ulata neile käsi.

Paljud väliseestlased loomulikult lähevad oma kodukirikusse, kus palvel käidud üle 50 aasta. Kirik on armsaks saanud ja sealgi peatub nende pilk altaril põlevate küünalde säravatel leekidel ja mõte liigub mööda imelisi teid.

Sarnane on ka olukord Kodu-Eestis. Vanad ja uuemad pühakojad kutsuvad sind oma kellade helinal palvele, sest "täna on sündinud sulle Õnnistegija, kes on Issand Kristus."

Jõuluõhtul sirutab Jumal oma Pojas Jeesuses Kristuses meile oma armastuse käe ja haarab kinni meie patuste inimeste käest. Jumala puudutus on lunastav ja andeksandev ning toob meile tõelist jõulurahu ja õnnistust. Selle kohta ütles kirikuisa Augustinus: "Sinus, Jumal, olen ma alati kindel ja julge, sest Sina oled mind loonud enese juurde ja mu süda on rahutu seni, kuni ta leiab rahu Sinus."

Siis taanduvad inimlikust valust, kaotusest ja üksildusest väljakasvanud sõnad: "Keda keegi ei kuule, keda keegi ei näe … ," andes ruumi Jumalale, kes meid kõiki näeb, kes meid kõiki kuuleb.

Kuuleme! Teile on sündinud Õnnistegija ja meie astume Jumala lähedusse kui laulame "Püha öö, õnnistud öö! Kõik on maas rahu sees. Joosep valvab ja Maarjal sääl hingab lapsuke põlvede pääl. Maga, patuste rõõm! Maga, patuste rõõm."

Jumal on tulnud! Jeesuses Kristuses inimeseks saanud, meie eest kannatanud, meie eest surma läinud ja viimse vaenlase – surma – ära võitnud.

Jeesuse läbi süüdatakse Jumala armastuse valgus, mis esmakordselt paistis Petlemma karjastele, sinu südamesse.

Jõuluõhtul sündis Jumala armastus, Jeesus Kristus, meie maailma. See armastus on sündinud meile. On sündinud sulle, ükskõik kus sa parajasti oled oma maise elutee rännakul.

Jõuluõhtul on tulnud Jumal, suure armastuse ja helduse läbi oma rikkustega inimhingede jaoks Petlemma ja Kolgata Kristuses.

Jumala armastus otsib Sind, palvetav eestlane, kus Sa ka iganes elad, ja kutsub Sind vastu armastusele, et Sullegi kinkida jõulude rõõmu ja rahu Elu Issandas.

 

Õnnistatud jõulupühi ja head uut Issanda aastat 2012 soovides

Andres Taul