Vaimulik Tiiu Hermat: ilma ülestõusmispühadeta poleks ka jõulude tähistamisel mingit mõtet

Suuremad Eesti riiklikest pühadest on seotud kirikupühadega ning ülestõusmispühad on neist kõige tähtsamad, milleta poleks ka jõulude tähistamisel mingit mõtet, ütleb usutluses Tallinna Püha Vaimu kiriku abiõpetaja Tiiu Hermat. Vaimulik arutleb ka religiooniõpetuse vajalikkuse ja eestlaste paljuräägitud usuleiguse üle ning teeb põgusa tagasivaate nõukogude-aegsele ateistlikule kasvatusele.

Mida me peaksime teadma ülestõusmispühadest?

Tegelikult on ülestõusmispüha kõige suurem kristlik püha. Kuigi rahvas tähistab võib-olla kõige rohkem jõule, ei omaks kogu jõulusündmus mitte mingisugust mõtet, kui ei oleks ülestõusmispühasid. Sellel põhineb kristlik usk. Kristlik usk on ülestõusmisusk. Ilma selle sündmuseta oleks kõik eelnev olnud mõttetu. Oli üks mees Jeesus, kes mässas Rooma riigi vanade traditsioonide vastu, tuli ja kuulutas inimestele Jumala päästetööd. Aga kui see kõik oleks lõppenud Suure Reedega, kui Kristus risti löödi, siis oleks võinud kõik vanaviisi jätkuda. Selliseid mässajaid on ajaloos küllalt olnud, iseasi, kui palju me nendest mäletame.

Aga see sündmus, mida on võib-olla väga raske uskuda ja mis on täiesti usuküsimus, sest seda ei ole võimalik seletada, muutis tegelikult maailma ja inimese mõtlemist.

Surm ei ole kõige lõpp. Kristlik usk ei näe, et inimene sünnib uuesti siia Maa peale, aga see on minek teise olemisse, kuskile mujale, nimetatagu seda taevaks, Jumala kuningriigiks või kuidas tahes – kuidas keegi seda endale tõlgendab. Aga see on koht, kus enam ei ole haigusi, muret, surmahirmu, kus inimene on see, kes ta algselt peakski olema.

Edasi loe Õhtulehest.