Uurimus: kõige riigitruum oli ENSVs õigeusukirik

Pärast Nõukogude Liidu juhi Nikita Hruštšovi võimult kukutamist 1964. aasta oktoobris läks revideerimisele senine kirikupoliitika, sest tuli leppida reaalsusega: hoolimata religioossetele organisatsioonidele antud rängast hoobist ei olnud õnnestunud religioossust ühiskonnast välja juurida, kirjutab Atko Remmel oma Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö «Religiooniaastane võitlus ENSV-s aastatel 1957 kuni 1990» kokkuvõttes.

Riigi paindumatu suhtumine ja repressioonid olid põhjustanud mitmete religioossete liikumiste põranda alla mineku, mis tegi keerukaks nende tegevuse kontrollimise. Samas oli Remmeli väitel aga suurema osa vaimulike vastupanu juba murtud ja lojaalsuse küsimused ei olnud enam riigi jaoks teravalt päevakorras, seetõttu olid kirikud valmis kompromissideks isegi väga piiratud tegevusraadiuses. «Kõige riigitruuma kirikuna tuleb ilmselt käsitleda vene õigeusu kirikut, sellele järgnesid Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja riigi kontrolli all tegutsevad baptistid,» kirjutab Remmel. Ta lisab, et samas jäi aga igasse konfessiooni üksikuid vaimulikke, kes oponeerisid riigile.

Edasi loe Postimehest.