Uue jumalateenistusliku korra kehtestamisest
08.06.2007 | ek | Rubriik: ArvamusUue jumalateenistusliku korra
kehtestamisest
Õpetuskomisjon on moodustatud piiskopliku
nõukogu juurde ning tema ülesanne on anda teoloogiline ja eetiline hinnang
küsimustele, mis tulevad arutlusele piiskoplikus nõukogus ja/või kirikukogus.
Seni on õpetuskomisjoni ülesanne olnud suhteliselt lihtne selles mõttes, et
pole tekkinud arvestatavaid erimeelsusi.
Viimane koosolek oli tõeliseks erandiks,
kutsudes esile pikki vaidlusi ja põhjendatud erimeelsusi. Allakirjutanu
kogemuste põhjal oli see viimase kümne aasta sisukaim koosolek EELKs, mis ei
lasknud ühelgi osavõtjal hetkekski muule mõtelda või paberile pildikesi
joonistada. Käsitleti jumalateenistuse korra eelnõu, mis praeguste kavade
kohaselt tuleb arutlusele sügisesel kirikukogu istungil ja kehtestub alates
järgmise aasta 1. advendipühapäevast.
Keegi ei seadnud kahtluse alla
jumalateenistuslike uuenduste ja korrastamise vajadust luteri kirikus, sest
praegu valitsev mitmekesisus (ja sageli teoloogiliselt põhjendamatu toimimine)
on muutunud häirivaks nii vaimulikele kui koguduste liikmetele. Kuid vaidlusi
ja tõsiseid teoloogilisi erimeelsusi põhjustas jumalateenistuse korra eelnõu,
eriti selle armulaualiturgia osa, mis erineb nii vormi kui sisu poolest seni
kehtivast.
Allakirjutanu isiklik seisukoht on, et
senine jumalateenistuse kord on klassikaline luterlik, mõneti ka vanamoodne;
uus kavand on katoliiklik, mõneti ka neoliberaalne, mis satub vastuollu seni
kehtinud põhimõtetega.
Õpetuskomisjoni lõplik seisukoht oli
toetada uue jumalateenistuse korra kehtestamist tingimusel, et samaaegselt
avaldatakse keeleliselt ja sisuliselt korrastatud seni kasutatav kord ja
lubatakse kasutada mõlemat. Nn vana agenda keeleliselt redigeeritud variant
seatakse Intraneti liturgilise materjali alla. Aeg annab parimat arutust,
milline kord on Jumalale meelepärane ja jääb meie kirikus kehtima.
Õpetuskomisjoni kuuluvad peapiiskop Andres
Põder, dr Aarne Hiiob, dr Randar Tasmuth, dr Ove Sander, mag Vallo Ehasalu, mag
Veiko Vihuri, õp Thomas Andreas Põder, õp Peeter Kaldur, piiskop Einar Soone ja
dr Urmas Petti.
Siis on oodata ähvardusi ja telefonivestlusi, sundimaks kasutama seda ainuõiget. Ja mis on meelepärane preestrile, on meelepärane ka Jumalale.
hea oleks, kui saaksid ka sisemisest arvustamisest üle ja pigem palvetaksid vaimulike eest, mitte ei halvustaks neid
uhkus ajab upakile …
Ja täpselt vastupidi ka – kogudustest on tehtud \”katsetuskogudused\” vastu kirikurahva tahtmist.
aga kuidas kogudus saaks ühe või teise asja poolt või vastu otsustada, kui talle ei anta võimalust nii üht kui teist proovida?
Peab jääma kogudustel, vaimulikel koostöös kirikumuusikutega valida millist jumalateenistise korda pidada. Peaks jääma ka nö vana Agenda järgi jumalateenistus, kes soovib nimetada uut korda missaks-lasku käia.
Kogudus pole ju harilikult otsustaja, kirikhärra ikka. Pealegi, kui hakataksegi ainult lõputult proovima ja katsetama? Ma saan aru kui seda tehakse kuskil vaimulikus õppeasutuses \”õppeteenistustel\”. Aga kogudustes? Tagajärg on tavaliselt vaid rahva lahkumine. Heal juhul mõnda teise kirikusse või kogudusse. Halvemal juhul lüüakse lihtsalt käega.
kahjuks on nii, et need, kes võitlevad vana Agenda eest, ei kavatsegi oma koguduste käest midagi küsida, sest kogudusi peavad nad rumalaiks
kas viimane kommenteerija kõneleb oma kogemustest või lahmib niisama? on ta ise mõnest kogudusest liturgia muutmise pärast lahkunud?
kui jah, siis oleks tore kuulda konkreetseid ja asjalikke põhjendusi.
Räägin kogemusest. Kuna olen ilmik, rohkem ei kommenteeri.
aga võiks ju …
miks see on nii, et üldiselt kritiseerima ja etteheiteid tegema ollakse varmad, aga kui esitatakse konkreetseid küsimusi, kaovad \”kommentaatorid\” kuhugi väga kiirelt ja vaikselt ära?
Tead, mul pole kombeks vaimulikke avalikult arvustada. Isegi mitte viletsaid jutlustajaid, lolle, saamatuid, karjeriste jms. Mis olnud see olnud. Koguduse vahetust ei kahetse.