Usuteadlane: eestlase jumal muudab ilmet

Lihavõtted on tulekul ja sel puhul on liiklus kiriku ümber elavam kui tavaliselt. Usundiloolane Karen Armstrong aga ütleb, et tänapäeva inimese maailmapildis on jumalakujuline auk. Kas selline väide on põhjendatud?

Kui me vaatame koguduse liikmete arvu, siis võib tõesti pidada Eestit kõige vähem kristlikuks maaks Euroopas. Aga kui me mõõdame religioossust natuke teistmoodi, üksikisiku uskumuste ja praktikate tasandil, siis ei saa kuidagi öelda, et eestlane oleks vähe religioosne. Näiteks usub Eestis 57 protsenti inimestest, et on olemas mingi kõrgem vägi, elujõud või energia. Seega me saame ennekõike rääkida jumalakujutuse muutumisest. Nende jaoks on jumal ikkagi olemas. Keegi, kes valvab õigluse järele, neid hoiab ja kaitseb. Ja endiselt on ka neid, kes usuvad piiblipärast jumalat, nende seas on kõige enam koguduste liikmeid. Teised pole tingimata seotud religioossete institutsioonidega, ei käi kirikus. Eestlased on individuaalsel moel religioossed. Üsna levinud on ka seisukoht, et mul pole vaja jumalaga suhtlemiseks kirikut.

Edasi loe Eesti Päevalehest.