Urmas Viilma vastus Olev Remsule: usuvabaduse kaitseks sõnavabadust kasutades

See, et vaimulikud teenivad oma leiva sõnaga tööd tehes, ei ole uudis. Miks ei tohiks nad seda edaspidi teha, kui neid kuhugi kutsutakse ja seda teha palutakse. Kas ajakirjaniku leib on ausam kui vaimuliku oma? Kas ERMi vaimne isa Jakob Hurt ei teeninud oma leiba ausalt? Olgu tõe huvides nimetatud, et ERMi õnnistamise eest ei küsinud keegi ega tasunud keegi sentigi.

Olev Remsu, muretsedes sõnavabaduse pärast, unustab usuvabaduse ja usklike inimese õigused võrdselt teistega oma sõna kasutada ja arvamust avaldada. Teadupärast ei ole inimõigused hierarhilises tähtsuse järjekorras, et võiksime öelda – usuvabadus allub sõnavabadusele! Ka on minul küsimus, kas Olev Remsu arvates ei või usuvabaduse eest seista, kasutades selleks sõnavabadust? Tuletan ka meelde, et ma juhtisin ERMi sobimatule eksponaadile tähelepanu oma Facebooki kontol, mitte ajalehe veergudel. Arvan, et selles ruumis on isegi minul kui usklikul inimesel õigus oma arvamust avaldada.

Edasi loe Postimehest.