Urmas Viilma: suud täis ehk Kas kirikus võib olla usuvabadus

Sõnavabadus on ka kirikus olnud lubatud, kuid me ei saa kirikus praktiseerida usuvabadust. Kirikukauged inimesed ei näe tekkinud konfliktis muidugi usuküsimust, vaid ainult sõnavabaduse ning kiriku kitsarinnalisuse küsimust, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Mõned päevad on möödunud (kuri)kuulsast saatest «Suud puhtaks» ERRi otse-eetris, kus arutelu all oli kooseluseaduse teema. Üks minu ametivendadest tõdes õigesti, et seekord ei saanud kellegi suu puhtaks, pigem mustemaks ehk suu jäi täis. Olen sellega päri.

Annika Laatsi sõnad armastusest, mida on nädala kestel palju tsiteeritud ning telepildis ja raadioeetris korratud, ei olnud see osa saatest, mis pani mind oma Facebooki postitust tegema ja kiriku seisukohti kooseluseadusega seotud küsimustes üle kordama. Kahjuks on meediakajastus jätnud mulje, et just Annika Laatsi kõne armastusest oli kiriku kontekstis midagi ennekuulmatut ja pani peapiiskopi teda korrale kutsuma. Sellised järeldused on kerged tulema ühiskonnas, kus kristlik sõnum on unustatud ning inimeste isiklik kirikukogemus puudulik. Seetõttu on ka järgnenud, kirikut mittemõistev reaktsioon andestatav.

Edasi loe Postimehest.

Eelmine: “Suud puhtaks” jätk: vaimulike sõnul tuleb neil jagada vaid piibli õpetust

Järgmine: Teekond toomkiriku altari tippu. Röntgeniga läbivalgustatud altarisein paljastas oma sisemise ilu ja peensused

Samal teemal

Urmas Viilma: suud täis ehk Kas kirikus võib olla usuvabadus

Valitud viiteid