Urmas Viilma: olukorrast tingituna näeme, et kaitseväe valmisolekut ja rahva kaitsetahet ei pea tingimata paraadiga tõestama

“Eesti iseseisvuse väljakuulutamine pisut enam kui sajandi eest toimus ajalooliselt õiget hetke ära kasutades. Sarnane oli ka võit Landesveeri üle 1919. aasta 23. juunil. Selliseid hetki pakub Jumal läbi ajaloo üliharva ja vähestele,” ütles peapiiskop Urmas Viilma Pirita kloostri varemetes peetud Võidupüha jumalateenistusel.

Jutlus – Jh 14:27-31a

„Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks! Te kuulsite, et ma ütlesin teile: „Ma lähen ära ja tulen tagasi teie juurde. Kui te mind armastate, küll te siis rõõmustate, et ma lähen Isa juurde, sest Isa on suurem kui mina.” Ja nüüd ma olen teile seda öelnud, enne kui see sünnib, et te usuksite, kui see sünnib. Ma ei räägi enam teiega palju, sest maailma vürst tuleb ja tal ei ole mingit voli mu üle, vaid et maailm saaks aru, et mina armastan Isa ja teen nõnda, nagu Isa mind on käskinud.” Jh 14:27-31a

Mis teeb meid Eestimaast kõneledes eriliselt hardaks? Küllap on see miski, mida on selgitada raske muude sõnadega kui isamaa-armastus, mis on ka osa vanemate austamise käsu täitmisest. Esivanemate hool, vaev, armastus, ka valatud märtriveri, on praegustele põlvkondadele taganud iseseisvuse, rahu ja hea elu. Kes aga annab selle pärandi edasi meie lastele ja lastelastele, kui mitte meie ise, armastades Eestimaad samal kombel, kui meie esivanemad seda tegid.

Eesti iseseisvuse väljakuulutamine pisut enam kui sajandi eest toimus ajalooliselt õiget hetke ära kasutades. Sarnane oli ka võit Landesveeri üle 1919. aasta 23. juunil. Selliseid hetki pakub Jumal läbi ajaloo üliharva ja vähestele. Sellistel hetkedel mõistavad need, kel on alandlik meel, et Taevas ise on ulatamas päästet – kingitust, mida on oodatud pikalt. Eestlaste iseseisvaks, pead kandvaks rahvaks sirgumisele kulus pikki sajandeid. Ometi jõudis see hetk kätte. Täna võime aja viivuks peatada, et möödunule tagasi vaadates tänulikud silmad ning südame taevasse pöörata ja Jumalat tänada mitme sellise hetke eest Eesti riikliku iseseisvuse loos, mida ära kasutades võisime end vabadusse murda. Nõnda on hoolimata koroonaviirusest tingitud rahutusest Eestimaal rahu.

Jeesus ütleb Johannese evangeeliumis: “Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab.” (Jh 14:27).

Edasi loe Delfist.

Võidupüha jumalatenistust vt siit.